Valgusünteesiks vajatakse ühte mRNA molekuli, erinevaid aminohappeid ja ensüüme, energiaallikatena ATP ja GTP molekule ning erinevaid tRNA molekule. tRNA molekulide põhiülesandeks on aminohapete toomine tsütoplasmast ribosoomidesse. Iga uus aminohape lülitatakse sünteesitavasse peptiidahelasse vaid siis, kui seda aminohapet toonud tRNA molekuli antikoodon suudab komplementaarselt paarduda mRNA koodoniga. 1. Ribosoomile kinnitunud mRNA alguskoodonile kinnitub vastava antikoodoniga tRNA. Selle küljes on alguskoodonile vastav aminohappejääk – metioniin. 2. Järgmisele koodonile seostub sellele vastav tRNA ning nendega seotud aminohappejääkide vahele sünteesitakse peptiidside. 3. Peptiidsideme sünteesil vabaneb esimene tRNA enda küljes olnud aminohappejäägist. Esimene aminohappejääk on nüüd teisega seotud ja teine aminohape on omakorda teisele koodonile vastava tRNA küljes. 4
mRNAd kuni jõuab alguskoodonini. mRNAs sisalduva info tõlkimiseks vajatakse tRNA molekule. tRNA-molekulid kannavad enda küljes aminohappeid. Selle, milline aminohape tRNA külge kinnitunud on, määrab tRNAs sisalduva kolmest nukleotiidist koosnev antikoodon. *Antikoodon seostub komplementaarsusprintsiibi alusel mRNA-ahelas oleva koodoniga ning toob nii ribosoomi mRNA koodonile vastava aminohappe. *Rakus on olemas igale aminohappe koodonile vastavad tRNA-molekulid. *Kui alguskoodonile vastav aminohape metioniin on ribosoomi teine tRNA-molekul, mille küljes on järgmisele koodonile vastav aminohape. Aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside. Nüüd vabaneb esimest aminohapet kandnud tRNA ja väljub ribosoomist. Ribosoom liigub piki mRNA-molekuli edasi ning tekkiva aminohappeahelaga liitub üha uusi aminohappeid, kuni jõutakse stoppkoodonini. Sellele ei vasta ükski tRNA antikoodon ning aminohappeahela sünteesimine lõppeb.
annaabi.ee 
