ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES
hästi silma juurdekasvu olulise suurenemisega. Huvitavaks tähelepanekus oli rabamändide
vanuseid võrreldes, et suur osa puid on hakanud kasvama perioodil, kus aluselise saaste
koormus hakkas suurenema. Jagasin puude vanused selle ja ka Balti Elektrijaama avamise
tõttu kolme rühma (alla 50, 51-100, üle 100 aastased), et välja tuua rabamändide erinevad
vanuselised koosseisud. Oluliseks pean esimest rühma, mis ulatub tagasi Balti Elektijaama
tegutsema hakkamise algusaastasse (1959 aastase). Võttes aluseks, et enamus proovide
tagasiulatuv aasta jääb 50 aasta tagusesse perioodi, siis järelikult on nad ka kasvama
hakanud 1959 aasta paiku. Arvestades, et proovid on võetud 0,5m kõrguselt samblapinnast
ja see võib tähendada, et puud on kuni kümme aastat vanemad, siis järelikult on enamus
puid pärit nii enne 1959 aastat kui ka peale seda. See tähendab, et põlevkivi suurema
kasutusele võtu aega jääb palju puid, mis on noored ja vastuvõtlikud. Nende puude