puhul, on põhimõtteliselt sama alglaadimissektori viiruste tööpõhimõttega. Viirus salvestab originaalse faili alguse ja asendab selle viiruselise koodiga. Igal käivitusel kutsutakse seetõttu originaali asemel välja viiruseline kood, mis kontrollib, ega viirust juba mälus pole: kui on, siis käivitab kohe salvestatud originaalse programmi; kui pole, siis esmalt loeb end mällu ja käivitab alles seejärel algse programmi. Kolmandaks, EXE-faile nakatatakse programmi algusaadressi ümbersuunamisega viiruselisele koodile, mis on harilikult lisatud programmifaili lõppu. Ülejäänud tööpõhimõtted on tal samad, mis COM-faili viirustel. Kui viirus on mälus, siis seal haaratakse tavaliselt enda kätte mõni failidega opereerimisega tegelev katkestus, mis asendatakse faile nakatava programmilõiguga. Algne katkestus muidugi salvestatakse ja kutsutakse peale nakatamist vahelejäämise vältimiseks välja. Nagu näha, tegutsevad viirused
Iga kirje alguses on 3 baiti pikk päis ja lõpus kontrollsumma. Päise esimene bait defineerib kirje tüübi ja ülejäänud kaks baiti sisaldavad endas kirje pikkust baitides. Osad kirjete tüüpidest on: 80h -OBJ faili esimene kirje 8Ah -OBJ faili viimane kirje 8Ch -väliste andmete definitsioonid A0h -tavaline kood A2h -kokkusurutud kood. Tavaline OBJ fail algab esimese ja lõpeb viimase kirjega. Need kirjed sisaldavad OBJ mooduli nime, koodi algusaadressi ja muud taolist infot. Väliste andmete definitsioonide kirje sisaldab endas teistes OBJ moodulites paiknevate andmete ja koodide nimekirja. Viimased kaks kirjetüüpi sisaldavad tegelikku koodi ja andmeid (A0h) või korduvaid mustreid (DUP käskude tulemus lähtetekstis). Nendel kirjetel on pärast kolmebaidist koodi veel kolm baiti:segmendi indeks (esimene bait) ja koodi off-set (teised kaks baiti). Kuidas viirus tegutseb? Viirus püüab nakatada ainult neid OBJ mooduleid, millest
Neid genereeritakse kuni mälust sõna saabumiseni. Ploki edastus. Alati ei ole kasulik edastada ainult üksikuid sõnu vaid edastada plokk korraga. Ntks vahemälu laadimisel. Tavaliselt koosnevad plokid oluliselt suuremates hulgast sõnadest. Esimese takti ajal algab siinitsükkel aadressi ja mälust lugemise signaali edastamisega protsessori poolt. Teist takti korratakse mitu korda ja igakord edastatakse üks sõna. Protsessor paneb aadressisiinile ainult ploki algusaadressi ning ülejäänud aadressid genereeritakse juba mälu poolt. Edastatavad plokis olevate sõnade arv võib olla fikseeritud siini protokooliga või edastab protsessor siinitsükli alguses andmeliine kasutades ploki pikkuse. Asünkroonne siin. Taktsignaali pole otseselt näha, kooskõlastamine toimub täiendavate signaalide (MSYN, SSYN) vahetamise abil. Siinitsüklit juhtiv komponent (master) paneb aadressisiinile aadressi ja väljastab signaali mälust lugemise kohta
Kui ei, siis alustatakse järgmise käsu täitmist ja töö jätkub normaalselt. Kui aga katkestussignaal on saabunud (INTT = 1), siis keelatakse edasine katkestussignaali läbipääs trigeri EI viimisega olekusse 0, millega välditakse mitmekordne reageerimine samale katkestussignaalile. Moodustatakse ja täidetakse spetsiaalne taaskäivituskäsk RESTART, mille toimel jooksva programmi täitmine katkeb ja minnakse üle teisele, katkestavale programmile. Viimase algusaadressi määrab aparatuur või programm. Peale käsu RESTART täitmist jätkub protsessori töö normaalselt, aga juba katkestava programmi järgi ehk teisel programmitasandil. 96 Käsk RESTART on analoogiline alamprogrammi siirdumise käsuga, mille toimel käsuloenduri (PC) jooksev sisu salvestatakse näiteks mällu, käsuloendurisse aga laaditakse katkestava programmi algusaadress. Tagasipöördumine katkestatud põhiprogrammi toimub
annaabi.ee 
