3. Laeva püstuvus 3. LAEVA PÜSTUVUS 3.1. Üldmõisted Püstuvuseks nimetatakse laeva võimet vastu panna teda tasakaaluasendist hälvitavatele välisjõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi algasendisse. Laevateoorias vaadeldakse eraldi: algpüstuvus (i.k. initial stability) püstuvus suurtel kreeninurkadel (i.k. stability at great angles of heel) Eraldamine on tingitud asjaoludest, et algpüstuvuse arvutamisel võib rakendada lihtsustusi ja kasutada matemaatilisi seoseid, aga suurtel kreeninurkadel saab püstuvust määrata vaid graafiliselt (või arvuti eriprogrammi abil). Laeva püstuvust jälgitakse kallutades teda kahe risttasandi suhtes ja nimetus on vastavalt: põiki püstuvus külgkalde ehk kreeninurga suhtes,
T J (GM ) = Tm + - ( KG ) t - GM 0 - xa = + 2 325 0,11 15970 = 8,20 + -1,9 - 0,5 - = -0,74m 19200 + 325 2 317 Järeldus: Laeva avarii vee vabapinna tõttu lõplik metatsentri kõrgus on negatiivne ja seega negatiivne algpüstuvus ning laev on rippes. Staatilise püstuvuse diagrammil moodustub nn. angle of loll. 4.2. Vigastatud ruumi veega täitumise kiirus Ruumi veega täitumise kiirus m3/sec läbi veealuse ava arvutatakse valemist Q = µ A 2 g H või Q = µ A 2 g ( H - h) , siin vooluhulga tegur, mille suuruseks 0,6 ...0,75; A augu pindala; H augu süvis laeva WL-st;
laeva viimisele seisukorda , mis tagaks laeva käigu , juhitavuse ja otstarvekohase kasutamise. Kõige esimene ja oluline samm on võitlus vee sisevooluga ning üksnes erandjuhtudel toimub see teiste uppumatuse eest rakendavate meetmetega samaaegselt. Vee sissevoolu tõkestamisega lõppeb uppumatuse eest võitlemise eesimene etall , mille lõpils peab laev saavutama teatud stabiilse asendi ja püstuvuse. Seejuures võib osutada , et laeva algpüstuvus on väike aga isegi negatiivne , asendit aga iseloomustavad suur kreen ning trimm ning v2ike minimaalse vabaparda kõrgus või isegi teki vettesukeldumine. nendel juhtudel tuleb selleks , et tagada sõidu jätkamise ohutus ning laeva sihtotstarbeline kasutamine , rakendada meetmeid laeva püstuvuse taastamiseks. Kui olukord lubab , tuleb püstuvus taastada samaaegselt vee sissevoolu peatamisega , siiski
Meresõidu omadused. 1.ujuvus Ujuvuseks nim laeva võimet seista vee peal ( ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide rakusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G , mida nim raskuskeskmeks ( tähistatakse sümboliga G) See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele ( või teisisõnu vee tõstejõududega). Nende ühisnäitaja (kolmnurgamärk) rakenduspunktis on punkt B , mida nim ujuvuskeskmeks või veeväljasurve keskmeks ( ka suuruskeskmeks) See jõud on suunatud vertikaalselt üles. Laev ujub tasakaalus , kus on täidetud tingimused P=(kolmnurgamärk) XG=XB ehk Xg=Xb ja Yg=Yb See tähendab , et iga veepinnalujuv laev kaalub nii palju kui palju kaalub tema poolt välja tõrjutud vesi Kui vesi ei ole mage ja omab teist erikaalu (tihedust) p kui magevesi siis (valem) Kolm...
Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. 5.2. Püstuvus ehk stabiilsus. Püstuvus on laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse kui teda sellest välja viinud välisjõu mõju lakkab. Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral. Kallet mõõdetakse kreeninurgaga . Eristame algpüstuvust (väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel. Algpüstuvus. (Joon. 5.9.) Joon. 5.9. Kui laev kaldub mingi välismõju (näiteks tuul) survel, siis nihkub veealuse osa kuju muutumise tagajärjel ka veeväljasurve kese tekitades taastumismomendi M T=l, kus l on taastava momendi õlg, punkt M - põikisuunaline metatsenter, punkt, mille ümber liigub mahukese B raadiusega r (ehk BM), lõik BM = r - metatsentriline raadius, lõik GM = h - metatsentriline kõrgus, l h=
vertikaalist, mis maastaabis kujutab endast kaare pindala. 3. summeerides kaartevahelised mahud leiame ruumala. 3.2 Püstuvus ehk stabiilsus. Püstuvus on laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse kui teda sellest välja viinud välisjõu mõju lakkab. Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral. Kallet mõõdetakse kreeninurgaga . Eristame algpüstuvust (väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel. 3.2.1 Algpüstuvus. (Joon. 4.17.) 15 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.17. Kui laev kaldub mingi välismõju (näiteks tuul) survel, siis nihkub veealuse osa kuju
Valdav enamik laevateooria ülesandeid lahendatakse momentide abil! B. Õppeainesse puutuvad fundamentaalsed loodusseadused ja nende rakendused õppeaines Ülemaailmne gravitatsiooniseadus, Archimedese seadus, massi ja energia jäävuse seadus, mõju ja vastumõju võrdsuse seadus rakendatakse laeva ujuvuse, püstuvuse ja üldtugevuse käsitlusel. C. Õppeaines käsitletud olulised mõisted ja rakendused Algpüstuvus intial stability laeva staatiline püstuvus väikestel kreeninurkadel; määraks on GM. Archimedese seaduse järeldus law of Archimedes vees ujuv keha surub oma kaaluga võrdse hulga vett välja. Dedveidi moment deadweight moment MDW dedveidi komponentide kogumoment baasjoone suhtes. Dedveit deadweight DW laeva kandevõime; lasti, punkri, varustuse jne. kogukaal. Dünaamiline püstuvus dynamical stability laeva vastupanuvõime dünaamiliselt
Lihtsa geomeetrilise arvutusega võib siis leida need pindalad. Teoreetilise joonise abil saab määrata ka teisi geomeetrilisi tunnuseid: · veealuse osa raskuskeskme asend, · veeliinide pindalad, · täidlustegurid 14. Laeva mereomadused: Püstuvus. Uppumatus. Ujuvus. Käikuvus. Õõtsuvus. Juhitavus Püstuvus On laeva võime panna vastu teda tasakaaluasendist hävitavatele välisjõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi algasendisse. · Algpüstuvus (initial (intact) stability) · Põikipüstuvus (transerse stability) - külgkalde ehk kreeninurga suhtes · Staatiline püstuvus (static(al) sability) - võime panna vastu staatilisele mõjule · Dünaamiline püstuvus (dynamical stability) - võime panna vastu dünaamilisele mõjule · Püstuvus suurtel kreeninurkadel (stability at great angle of heel) üle 10-15 kraadi · Pikipüstuvus (longitudinal stability) pikikalde ehk trimmi suhtes Uppumatus
hukkumisea – mistõttu uppumatuse tagamine on nii laevaehitajate kui ka laevapere üheks tähtsaimaks ülesandeks. Kõige esimene ja oluline samm on võitlus vee sisevooluga ning üksnes erandjuhtudel toimub see teiste uppumatuse eest rakendavate meetmetega samaaegselt. Vee sissevoolu tõkestamisega lõppeb uppumatuse eest võitlemise eesimene etall , mille lõpils peab laev saavutama teatud stabiilse asendi ja püstuvuse. Seejuures võib osutada , et laeva algpüstuvus on väike aga isegi negatiivne , asendit aga iseloomustavad suur kreen ning trimm ning v2ike minimaalse vabaparda kõrgus või isegi teki vettesukeldumine. nendel juhtudel tuleb selleks , et tagada sõidu jätkamise ohutus ning laeva sihtotstarbeline kasutamine , rakendada meetmeid laeva püstuvuse taastamiseks. Vedellast , mis täidab suurt hulka ruume vaid oluliselt , tuleb kokku pumbata ruumi , tagadesselle täieliku täitumise
annaabi.ee 
