Jekv=J+J´ => Jekv= 0,1 +0,2*0,1 = 0,12 Kg*m2 3. Nüüd saame arvutada algnurkkiiruse. st= - => st= 4. Et arvutada elektromehaanilist ajakonstanti peame alguses leidma mootori nimimomendi Tn,em= => Tn,em= = 42,9 N*m Samuti leiame staatilise koormuse juures oleva ankru voolu valemist st= - => Ist= => Ist= 1 Tingimusel, et algpidurdusmoment ja algpidurdusvool on võrdelised saame ülesande teksti lugedes teada, et algpidurdusmoment Tpid=2 * Tn,em => Tpid=2 * 42,9 =85,8 N*m Nüüd saamegi arvutada elektromehaanilise ajakonstandi em=Jekv * => em=0,12 * 5.Pidurdusaeg seega on tpid = em * ln => tpid = 0,15 * ln 6.Sõltuvuse =f(t) ehitamiseks kasutame valemit =- pid+( + )* Siirdeprotsesside lõppajaks valime 4 =4*0,15=0,6s
ühendatakse pidurduskontaktori KM1 sulguvate kontaktide sulgumise tulemusena alalisvooluallikaga (joonis 1.6.c).. Staatorimähises voolav alalisvool tekitab ruumis liikumatu alalismagnetvälja, milles pöörleva rootori mähises indutseeritakse vool ning staatori magnetvälja ja rootorimähise voolu koostoimel tekibki pidurdav moment. Faasirootoriga mootori korral on otstarbekas lülitada pidurdamise ajaks rootori- ahelasse lisatakisti R2, mille tulemusena suureneb algpidurdusmoment. Pidurdamise käigus lülitatakse lisatakisti R2 mingil hetkel kontaktori KM2 sulguvate kontaktide sulgumise tulemusena välja ja see võte võimaldab kindlustada laias kiiruse muutumise vahemikus praktiliselt konstantse pidurdusmomendi. 1.3. Elektriajamite juhtimispõhimõtete realiseerimise tüüpsõlmed. 1.3.1. Käivitamise tüüpsõlm sõltuvalt voolust. Käivitamise tüüpsõlmede skeemide jõu- ja juhtimisahelaid sõltuvalt voolust ning
annaabi.ee 
