lõikevool (*). Kuigi vool on väike, trafo induktiivsus on suur suur energia Tekivad võnkumised, mis liituvad (**). 7. Laheduse aeg t = ts + t f Staatiline hilinemisaeg (ts) ts sõltub katoodi materjalist, pingest, välise ionisatoori intensiivsusest. Kui rakendatud pinge on madal, siis väljalöödud elektron ei pruugi olla efektiivne. Kui väline intensiivsus muutub, hakkab elektron nihkuma. Lahenduse kujunemise aeg (tf) tf koosneb alglaviini, striimeri ja pealaheduseajast. Tugevalt mitteühtlases väljas moodustab põhilise osa ajast striimeri liikumise aeg, kuna ta peab läbima kogu vahemiku, kuid alglaviin ei pea seda tegema. Aegu võetakse keskmiselt, sest esineb suur hajuvus. 8. Liuglahendus ja liuglahenduse kanali pikkuse suurendamise võimalused Pinge suu 9. Kommutatiivsed liigpinged tühijooksul liini väljalülitamisel Tühijooksul olev liin on kondensaator
tf on lahenduse formeerumise aeg Joonis 2.14 Lahenduse hilinemisaeg Statistiline hilinemisaeg = esimese vaba elektroni oodatav tekkimise aeg, mis sõltub: · katoodi materjalist · rakendatud pingest · välise ionisaatori intensiivsusest Katoodi materjali iseloomustab väljumistöö Wv Joonis 2.15 Statistilise hilinemisaja sõltuvus katoodi materjalist 19. Sädelahendus impulsspingel, lahenduse formeerumisaeg Lahenduse formeerumise aeg koosneb: · alglaviini liikumise ajast · striimeri liikumise ajast · pealahenduse liikumise ajast Tugevalt mitteühtlases väljas , kus: s on elektroodide vahekaugus vstr on striimeri liikumise kiirus Anoodstriimeril ja katoodstriimeril on erinevad kiirused. Striimeri kiirus sõltub ka elektroodide kujust Striimerite keskmised kiirused 20. Pingeimpulss ja volt-sekundkarakteristiku määramine Joonis 2.17 Pingeimpulsi normeeritud kuju Isolatsiooni katsetamisel on impulsid normeeritud:
annaabi.ee 
