Arvutiviirused
diskettidel ehk flopiketastel. Viimased olid personaalarvutite algusaegadel peamisteks
vahenditeks informatsiooni ja programmide vahetamisel. Osad viirused levisid nakatades
andmekandjal olevaid programme ning teised paigaldasid end ketta alglaadesektorisse, et
aktiveerimine toimuks arvuti vahendilt käivitamisel automaatselt. Kasutati ära tolle aja
arvutite omadust käivitumisel diskette lugeda. Kuni selliste andmekandjate kasutusaja lõpuni
olid alglaadesektorit kasutavad pahavaralised failid kõige tavapärasemad ning edukamad
teiste masinate nakatamisel.
Traditsioonilised arvutiviirused tekkisid 1980. aastatel tänu personaalarvutite, BBS-i (hiljem
FidoNet) ja modemite populaarsuse kasvule. Bulletin board-il (BBS) põhinenud tarkvara
jagamine aitas otseselt kaasa trooja hobuste levikule ning viiruseid hakati kirjutama enam
kasutatavate programmide jaoks.
Makroviirused muutusid tavalisteks 1990. aastate keskpaigast. Enamus sellistest viirustest on
annaabi.ee 
