Keskkonnageoloogia
võib väljuda maapinnale või ookeanipõhja vulkaanide näol. Suurem osa mgmast tardub
maakoore ülemises osas. Vulkaanist väljavoolavat magmat nim laavaks.
Vesi alandab kivimite sulamistemperatuuri ja põhjustab magma tekke, mis liigub ülesse ja
väljub maapinnal vulkaanidest.
Magma keemiline kostis, temp ja lahustunud gaaside sisaldus määravad tema viskoosusse ja
see omakorda voolavuse.
Sõltuvalt magma algkoostisest ja jahtumise kiirusest saavad tekkida erineva struktuuri ja
koostisega kivimid. Aeglasel jahtumisel moodustuvad kristallid. Kiirel jahtumisel ei jõua
korrapärased struktuurid tekkida ja moodustub amorfne klaasitaoline aine.
Ränidioksiidi sisalduse järgi jagatakse magmat ja magmakivimeid happelised, keskmisteks,
aluselisteks ja ultraaluselisteks. Kaks viimast väga vedelad, ka vähe gaasilist materjali.
annaabi.ee 
