nad enda suhtes ääretult hoolimatud. Sageli kuuleme uudistes vigastatud või hukkunud jalakäiatest, kes ei kandnud helkurit. Statistika kohaselt sai 2012. aastal surma 20 inimest, kes ei kandnud helkurit. Sellest vaatavad paljud inimesed üle ja arvavad, et see arv on väike ja nendega midagi sellist nagunii ei juhtu. Inimesed ei saa aru, et surma saanu võib järgmine päev olla keegi sinu lähedane või hoopis sina ise. Uuringud näitavad, et helkurit kannavad enim lasteaialapsed ja algkooliealised, kes aga pimedas ringi ei liigugi. Vanuse kasvades kipub helkur inimestel paraku kiirelt ununema. Teada on veel see, et põhikooli- ja gümnaasiumiealine kannab helkurit vaid juhul, kui seda teeb ka lapsevanem ise. See näitab seda, et ka autoga sõitvad täiskasvanud peaksid kandma helkurit. Täiskasvanu näitaks noorele eeskuju ja tekitaks helkuri kandmise täiesti enesestmõistetavaks. Noor saaks aru, et helkuri kandmine on normaalne igas eas inimesele.
inimese igapäevatöö tema eest ära teeb. Näite toob ta enda elust - isegi kui ta oleks eliitkooli asemel käinud täiesti tavalises maakoolis, oleks ta olnud ikkagi võimeline sisse saama nii Tartu kui ka Helsinki Ülikoolide magistriõppe tasuta kohale. Tema teiseks argumendiks on, et alles kooliikka jõudnud laste jaoks on tähtsam kooli asukoht ning mitte see, kas tegemist on eliitkooli või tavalise kooliga. Algkooliealised, kes alles kooli lähevad, saavad tavakoolis harjuda kooliskäimisega ning neil ei ole kohe eliitkooli õppimistampi peal. Kolmanda argumendina tooksin välja selle, et kool on vaid lihv komplektile, kus esialgne suurem roll on tõenäoliselt geneetilistel eeldustel ja kodustel raamaturiiulitel ning hiljem inimese enda huvidel ja töökusel. Seega on asi inimeses endas, mitte selles, kas ta käib eliitkoolis või tavakoolis.
annaabi.ee 
