Kehaline aktiivsus ja selle mõju tervisele
ristivõlv kujunevad välja kasvamise jooksul ning täiskasvanueaks peaksid normaalsed
võlvid olema tekkinud. Pöiavõlvide tekkimisele aitavad kaasa pikad säärelihased. Need
algavad säärelt ja kinnituvad varvastele ja pöiale. Kogu toest saab pöid pikkadelt
säärelihastelt umbes 20 %. Paljajalu käimine muudab pöia liikuvaks. Lihastel on otsustav
osa pöia töös seismisel on võlvid madalad, kuid liikumisel need kõrgenevad.
Ebatäiuslik pöid mõjutab ka kehahoidu. Algklassilastel esineb küllalt sageli lampjalgsus,
millega kaasneb tihti suurenenud kaal või sünnipärane sidekoe nõrkus (Hermlin
2001:72).
1.4 Lampjalgsuse tekke põhjused ja ennetamine
Kõigile tuntud ja kõige lihtsam jalalaba seisundi hindamise viis on märjast
jalatallast jäänud jälje vaatlus.
Perearstidel on laste tervise aktiivse hindamise üheks võtteks luustiku hindamine ja
sellega seotud võimaliku patoloogia avastamine(Sooba 2006).Lampjalg võib olla
annaabi.ee 
