kaht liigitust: tüpoloogilist ja geneetilist. Tüpoloogilise liigituse aluseks on struktuurierinevused. Geneetilise liigituse aluseks on keelesugulus. Eesti keel maailma keelte hulgas Eesti keel kuulub soomeugri keelte läänemeresoome allrühma. Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastetlühike, pikk ja ülipikk. Eesti keel on kõnelejate arvult kolmas soomeugri keel. Kuidas tekkis keel? Kuidas tekkisid algkeeled, sellele pole lihtne vastata. Arheoloog Glyn Isaac on arvanud, et keele arengut võiks seostada kultuurilise plahvatusega. Selle küsimuse lahenduse otsimine on võibolla määratudki jääma meie eest varjatuks. Ilusaid lauseid Üle oja mäele, läbi oru jõele. Sõida tasa üle silla. Ema tuli koju! TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
Monogeneesi teooria - keele tekkimine ajaloos on ainukordne sündmus, keel pärineb Aafrikast, üks algkeel, umbes 150 000 a tagasi. Esimene kirjasüsteem võeti kasutusele umbes 5000 a tagasi. Võrdlev-ajalooline meetod uuritakse eri keelte samatähenduslike sõnade koostist, häälikujärjestust. Eeldatakse, et mida suurem sarnasus häälikute vahel, seda lähedamad on need keeled. Võrrelda tuleb suurt hulka sõnu. Saab võrrelda kuni 8000 a tagasi. Algkeeled hüpoteetilised keeled, milleni on jõutud kaudsete meetodite abil. Keele ja geenide seos puudub. Keelevahetus oma keelt edasi järgmisele põlvkonnale edasi ei anta, ei räägita selles keeles või ei õpeta. Põhjused: ei peata otstarbekaks seda keelt, keskkonna vahetus. 4. Keelte liigitamine Keeli saab liigitada: - sarnasuse alusel (tüpograafiliselt), ühised jooned keelte vahel, sõnade ja grammatika
Kui palju on eri keeltel kõnelejaid?- keelte enamiku kõnelejaskonna suuruse kohta puudub igasugune informatsioon. Valdav enamik maailma keeli on väikesed, nende kõnelejate arv ei ulatu üle 100 tuhande. Kuidas keeli liigitatakse?- kasutatakse põhiliselt kaht liigitust: tüpoloogilist ja geneetilist. Tüpoloogilise liigituse aluseks on struktuurierinevused, geneetilise liigituse aluseks keelesugulus. Keelesuguluse tuvastamine- keelesuguluse tuvastamiseks otseseid andmeid on väga napilt. Algkeeled on palju varasemad, et nendest mingeid kirjalikke andmeid säilinud ei ole. Seetõttu keelesuguluse tuvastamiseks kasutatakse põhiliselt võrdlev-ajaloolist meetodit. Võrdlev- ajaloolise meetodi puhul võrreldakse erinevate keelte samatähenduslikke sõnu. See meetod uurib lisaks muutetunnuseid ja lausestruktuure. Keelkondade kuj põhjuseks on keeles toimuvad muutused ja hõimude rändamine. Keelkonnad- keelkondi arvatakse olevat u paarsada. Kõnelejate arvult on suurim indoeuroopa
Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedases suguluses. 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus püüab paljusid keeli omavahel võrreldes välja selgitada keelte sugulust. Häälikuseadused kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi keeltes. Rekonstruktsioon on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Rekonstrueeritud algkeeled on näiteks uurali ja indoeuroopa algkeel. Etümoloogia on sõnade päritolu uurimisega tegelev keeleteaduseharu, ta vaatleb sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. 15. Isolaatkeel Keelkonna moodustavad ka sellise keeled, millele pole leitud ühtegi sugulast või mille sugulaskeeled on välja surnud). Nt baski, jaapani jaburusaski keel. 16. Keele variatiivsus Põhimõisteks variatiivsus palju erinevaid variante
2. aglutineeriv (grammatilised tunnused liidetakse sõnale), 3. flekteeriv (sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust), 4. polüsünteetiline (sõnal ja lausel pole erinevust). Schleicher (19 saj keskel) võttis kasutusele keelepuu mõiste. Tema arvates on keel organism, mis areneb nii: sünd-areng-taandareng-surm. Darwinistlik lähenemine mõjutas keeleteadust radikaalselt. Keelte geneetiline sugulussuhe, põlvnemine. Algkeeled ja tütarkeeled ! Noorgrammatikud (19. saj lõpp) domineerisid saj lõpul. (Esindajad: A. Brungmann, H. Paul) uurisid keelemuutuste põhjuseid: absoluutsed häälikuseadused ehk häälikuseadustes ei ole erandeid ! Tunnistati vaid üht erandit - analoogiat mille põhjal mood sõnu teiste keeltes olevate alusel. (laenamine) XX sajandil (Baudouin de Courtenay; strukturalism - Saussure; deskriptivism; generativism - Chomsky)
annaabi.ee 
