Alguses omandati lugemisoskus, siis õpiti trivimi ained. Kirjutamiseks kasutati stiilust ja vahatahvlit 1372. aastal ehitas linn Pikale tänavale kooli, mille eluiga ostus lühikeseks, kuna kirikuvõimud sulgesid kooli. Juba 1391. aastal oli Riias avatud Peetri kirikukool. 1424. aasta juulis lubas paavst Martin V ka Tallinnas kooli asutada. 1428. aastal avatigi kool Oleviste kiriku juures - Linnakooli nime all. Sellega paranesid ka linlaste õppimisvõimalused Alghariduskoolid 1860.-1880.aastail Põhiliseks maarahva kooli tüübiks Eestis jäi endiselt luteri usu vallakool Formaalselt olid linnades tegutsevad alghariduskoolid avatud kõikidest seisusdest lastele Avalikud elementaarkoolid olid 1860. aastateni enamasti 1-klassilised Enamikus Eesti elementaarkoolides ja kõikides kreiskoolides toimus õppetöö saksa keeles Maakonnakoolid Talurahvakoolide kolmandaks, kõrgemaiks astmeks pidid olema eesti õppekeelega
Halduskorra reformimine suurel määral kärpis baltiskslaste võimu. Esialgu seestlaste õigused selle arvelt oluliselt ei laienenud aga. Koolide venestamise teema tõi kaasa koolitarkuse kvaliteedi languse, üldine kirjaoskuse tase (emakeels) aga oli sajandi lõpul siiski juba üldsieks mutuuda. Katse eestlasi kultuuriliselt venestada kukkus läbi- peamine põhjus oli see,e t erinevalt saksastumisest, venestumine ei olnud eestlaste jaoks atraktiivne. 29. Kool ja haridus. Alghariduskoolid. Õpetajad ja õpikud. Keskhariduskoolid. Tartu ülikool. Saksa ja eesti haritlaskond Alghariduskoolid Talurahvakoolide uuenemine algas juba 19 saj esimsel poolel. Talurahva haridus tervikuna 19 saj esimesel poolel jäi domineerima koduõpetus. Murrangulised sündmused algastme hariduses toimusid sajandi keskpaki ja teise poole alguses 1850ndad-1878ndate aastateni. Kujunes välja stabiilne koolivõrk, üle eesti siis. Mindi ka üle üldisele 3-aastasele koolikohustusele
haridusega, ei osanud kohalike keeli, ei tundnud kohalike olusi. Ka vene ametnikud ei olnud haldussuutlikud. Venestamine koolides tõi haridustaseme langust. Katse eestlasi ümberrahvastada, kukkus läbi. Venestumine ei olnud eestlaste jaoks atraktiivne, saksastumine oli asi, mille poole paljud püüdlesid. Saksastumine toimus kuni Tsaari aja lõpuni välja. Venestamine ei suutnud saksa kultuuri tõrjuda välja balti provintsides. 28) Kool ja haridus: Alghariduskoolid: 19. saj I poolel, talurahva hariduses domineeris koduõpetus. Kooli läksid ainult lapsed, kes kodus lugemist selgeks ei saanud. Kodulugemist ja õppimist kontrollis kohalik küla pastor. 1850ndad, 1870ndad- Kujunes välja uus stabiilne koolivõrk, mindi üle kohustuslikule kolme aastasele süsteemile. Kolm aastat õpiti: emakeelt, arvutamist, usuõpetust, geograafia. Soovitatavat õppeained (Mõnedes koolides ei õpetatud): ajalugu, vene keel. Poistele õpetati võimlemist ja tüdrukutele
annaabi.ee 
