Kas sisu või stiil? Iga raamatu retseptsiooni alguseks on vastus küsimusele: ,,Kuidas oli?" või ,,Kas meeldis?" Põhimõtteliste vastusevariantidena tulevad kõne alla hinnang kas kirjandusteose sisule või selle vormile, samuti ka kombinatsioon neist kahest. Oluline on seejuures, et iga teost jaotatakse kõige algelisemast algusest alates kaheks - sisuks ja vormiks. Kas üks saab olla tähtsam kui teine? Ja kui saab, siis kumb, mis tingimustel ja miks? Kirjandusteost võidakse muidugi hinnata autori poliitilisest meelsusest, rahvusest või sotsiaalsest päritolust tulenevalt hinnata; samuti võib vaadelda raamatu köidet, kujundust, paberivalikut ja kirjatüüpi, kuid eriti viimane - tehnilises mõttes vormiline külg - pole valdava enamuse lugejate jaoks ilmselt siiski määrav. Jäävad seega sisu ja stiil
Seda kutsutakse astronoom Jan Oorti järgi ,,Oorti Pilveks". Selle olemasolu järeldatakse pikkaperioodiliste komeetide järgi ning seda pole varem nähtud. See pilv on kettakujuline ja see algab juba Pluuto kauguselt ning seal arvatakse olevat mitu miljardit objekti. Sabatähtede päritolu kohta on vaieldud juba pikki aastaid. Arvatakse, et nad tekkisid tolmu gaasi ja jää kondenseerumisel ühtseks kehaks ja et nad koosnevad kõige algelisemast ja vähem muundunud Päikesesüsteemi ainesest. See võis tekkida ka nii nagu Päike ja planeedid algplaneedi või tähtedevahelise pilve sees. Pärast seda heideti komeedid tugevalt elliptilistele orbiitidele ja sellepärast veedavad nad enamiku ajast Oorti pilves. On olemas komeete, mis tiirlevad ümber päikese asteroididega sarnastel orbiitidel. Need lühiperioodilised komeedid erinevad väikeplaneetidest hägusa väljanägemise poolest.