Friedrich Robert Faehlmann
31. detsember 1798 22. aprill 185
Mõisniku perekonnas omandas ta saksa keele,
ning ka koolihariduse sai ta saksa keeles.
1817.a. Asus ta õppima Tartu ülikooli
arstiteaduskonda. Pärast lõpetamist sai temas
vaba praksiga arst Tartus ja selle ümbruses.
Ta pidas loenguid ülikooli arstiteaduskonnas kui
ka eesti keele lektorina filosoofiateaduskonnas.
Pani aluse eesti keele hääliku- ja
vormiõpetusele.
Faehlmanni aeg
Eestis tõstis pead Õpetatud Eesti Selts, mille üks
algatajaist oli ka F.R.Faehlmann. Eesti kirjanduses oli
Faehlmann esimene, kes hakkas rahvaluulet kasutama
kirjandusteoste algmaterjalina kindlatel rahvuspoliitilistel
eesmärkidel. Tema looming on napp ja juhuslikku laadi,
see sündis tema tegevusega ÕES-s. Ta rõhutas eesti
keele paindlikkust, rikkust ja selle kõnelejate
kultuurivõimelisust. Ta on kirjutanud ka 2 pikemat eesti
keelset luuletust oodi: ,,Suuron, Jumal, su ramm" ja
,,Piibu jutt". Ta hoiatas joomise ja elupäevade mõttetu