otsustada, kas arv on alg või kordarv; Arvu tegurid ja kordsed Arvu tegur kõik arvud, millega antud arv jagub; Nt. Number 6 jaguneb arvudega 1, 2, 3 ja 6, st need on arvu 6 jagajad. Kuna 6=16 ja 6=23, siis on arvud 1, 2, 3 ja 6 ka arvu 6 tegurid Arvu tegurid ja kordsed Arvu kordsed kõik need arvud, mis antud arvuga jagunevad; Korrutades omavahel antud arvu algarvulisi tegureid 2, 3, 5 jne, saame antud arvu uusi tegureid Nt. Arvu 30 algarvulised tegurid on 2, 3 ja 5. Lisaks on tema tegurid 6, 10, 15 ja 30, mis on saadud korrutistest 23, 25, 35 ja 235 Jaguvuse tunnused On vaja teada selleks, kui tahetakse kindlaks teha, kas üks arv jagub teisega või mitte Antud naturaalarvuga jaguvad kõik selle arvu kordsed, ükski teine arv ei jagu selle arvuga Jaguvus 2, 5 ja 10-ga Arv jagub 2ga, kui ta lõpeb paarisnumbriga, nt. arvud 14, 68, 5546, 9600 jne. Arv jagub 5ga, kui ta lõpeb 0 või 5ga, nt
e.K.r) näitas, et algarve on tegelikult lõpmatult palju suurimat neist ei ole olemas. 7 4. Arvu tegurid ja kordsed Kõik arvud, millega antud arv jagub, on selle arvu tegurid. Näiteks number 6 jaguneb arvudega 1, 2, 3 ja 6, st need on arvu 6 jagajad. Kuna 6=1*6 ja 6=2*3, siis on arvud 1, 2, 3 ja 6 ühtlasi arvu 6 tegurid. Antud arvu algarvulisi tegureid 2, 3, 5 jne omavahel korrutades saame antud arvu uusi tegureid. Näiteks arvu 30 algarvulised tegurid on 2, 3 ja 5. Lisaks algarvulistele teguritele on arvu 30 tegurid (ka jagajad) veel 6, 10, 15 ja 30, mis on saadud korrutistest 2*3, 2*5, 3*5 ja 2*3*5. Korrutame näiteks arvu 2 järjestikku arvudega 1, 2, 3, 4, 5, ... Saame arvud 2, 4, 6, 8, 10, ... Neid arve nimetatakse arvu 2 kordseteks. Antud arvu kordsed on kõik need arvud, mis antud arvuga jagunevad. Näide. Veendu, et arvud 21 ja 156 on arvu 3 kordsed. Mida saame järeldada? 1) 21=7*3
tülikas. (Venni diagramme kasutades kaob ülevaade juba näiteks 4 hulga puhul). *Elimineerimismeetod on aga rakendatav praktiliselt kuitahes suure koguse hulkade korral. *Elimineerimismeetodi valem avaldub üldkujul järgmiselt: *Elimineerimismeetodil on rakendusi ka arvuteoorias: näiteks võimaldab ta meil lahendada ülesannet kujul: Kui palju on arve 1-2500, mis ei oma 2500'ga ühiseid tegureid? (e. on relatiivselt algarvulised 2500 suhtes). *Vahetevahel on elimineerimismeetodit kirjanduses nimetatud ka Grassmanni valemiks (ka DM I kursuse raames). [8]. Korratused ja subfaktoriaalid. *Korratus on püsipunktideta permutatsioon. Püsipunktideta permutatsiooni puhul ei jää pärast elementide ümberjärjestamist ükski element oma endisele kohale. (Nt. hulk[3] korratused on {312,231}). *Muuseas nimetatakse n-korratuste arvu dn ka arvu n subfaktoriaaliks, ning seda tähistatakse sümboliga !n.
annaabi.ee 
