Aastal 1153 rajati Nidarosi peapiiskopkond. Kuningas Håkon Håkonsson suutis pärast mõningaid segadusi Norrat sisepoliitiliselt kindlustada ja oma võimu laiendada. Hansa Liiduga sõlmiti leping. Alates 1236. aastast olid Bergenis alalised esindused. Norra põhjapiiri (Finnmargi) piiritülid Aleksander Nevskigalahendati 1252 lepinguga. Kindlustati liitu Rootsiga. Head suhted olid ka Saksa-Rooma keisri Friedrich II-ga ja Kastiilia kuninga Alfonsoga. Kuningas leppis ära varem sageli kuningale vastu seisnud kirikuga, kusjuures kuningale jäid olulised õigused kuninga üle. Peale selle vallutas Norra Gröönimaa ja valmistati ette Islandi võtmine Norra võimu alla 1262–1263. 13. sajandi lõpus tegi kirik kõik, et oma positsiooni kuninga suhtes tugevdada. Tüli lõppes kokkuleppega, millega kiriku sõltuvus kuningast vähenes (1283). Norra katsed Hansa kaupmeeste eesõigusi Bergenis kitsendada ning oma kaubandust arendada nurjusid
põgeneda, sest isa ja vend tahtvat teda tappa. Oli see nii või Lucrezia luiskas, seda ei tea keegi. Hertsog põgeneski. Kuid poliitiline olukord Itaalias väikeriikides oli tõepoolest muutunud ning paavstiriigi huvid ühes sellega. Peagi Lucrezia abielu lahutati. Te ehk küsite, kuidas oli tol ajal võimalik abielu lahutada? Vastus on lihtne: Seda sai teha Rooma paavst kui jumala asemik maa peal. 21. juulil 1498 pandi Lucrezia ühes Napoli kirikus paari Aragoni Alfonsoga, kes oli pruudist aasta noorem (17-aastane). Küllap oli paavst Aleksander VI-l nüüd kasulik Hispaania kuningakojaga häid suhteid luua. Noorpaar asub elama Rooma. Möödus aasta. Ööl vastu 3. augustit 1499 põgenes Alfonso Roomast Napolisse, kus väitis, et teda tahetud tappa. Rase Lucrezia naasis venna ja isa kaitsva tiiva alla. Novembris sünnitas ta poja, kes sai nimeks Rodrigo. Paavst nõudis, et Alfonso pöörduks Rooma tagasi. Too tuligi, kuid ühel
annaabi.ee 
