Grafiit ja teemant
sidemetega, kihtide vahel mõjuvad aga ainult nõrgad molekulidevahelised jõud. Seetõttu on
grafiit suhteliselt pehme, lagunedes mehaanilisel mõjutusel kergesti kihtideks. Niisuguse
omaduse tõttu saab grafiiti kasutada näiteks pliiatsisüdamike materjalina või määrdeainetes.
Grafiidil on kaks vormi alfa- ja beetagrafiit, millel on väga sarnased füüsikalised omadused. Alfa-
grafiiti saab muuta beeta-grafiidiks mehaanilise mõjutamise abil. Beetavorm muutub alfavormiks
ise, kui seda kuumutada temperatuurini 1300 °C.
16. sajandi algul avastati Inglismaal Cumbrias Borrowdale'i lähedal Seathwaite'is maailma kõige
puhtam grafiidilade. Talupojad avastasid, et see on väga sobiv lammaste märgistamiseks. See
grafiidilade oli eriliselt paks ja puhas ning seda sai kergesti pulkadeks saagida.
2008. aastal toodeti maailmas 1,11 miljonit tonni looduslikku grafiiti, enamasti Hiinas (800 kt).