Renessansi kirjandus
Viljeldi rüütli, kelmi ja lamburromaani. Sajandi teisel
poolel kirjutati rüütliromaane nii palju, et võimud olid sunnitud nende avaldamist piirama.
Rahvusliku romaaniliigina arenes kelmiromaan, milles peategelane jutustab oma kirevast
elukäigust, andes kriitilise pildi kaasaja kommetest. Selle liigi eelkäijaks sai Fernando de rojas.
( 1465-1541) 'Celestina'. Esimene kelmiromaan on anonüümne 'Tormese Lazarillo elukäik'. Selle
zanri viis täiuslikkuseni Mateo Aleman 'Kelm Guzman de Alfaranche elukäik'. Kelmiromaanid
levisid peaageu kõikjal Euroopas.
Pastoraalse romaani rajaja oli hispaania kirjanduses Jorge de Montemayor teosega 'Diana'. Teisena
pälvib esiletõstmist Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) lamburromaan 'Galatea', mis on
Dianat matkiv teos.
Hispaania draama esiisaks sai Juan del Encina (1468- 1529), kes kirjutas rahvaliku sisuga ekolooge.
Antiigi ja itaalia mõjusid tõi hispaania draamasse Bartolome de Torres Naharro. Ajastu suurimaks
annaabi.ee 
