Inimesed minu ümber
üksikus kortermaja aknas põles tuli, puudelehed sahisesid natukene tuuleiilist. Muidu ei liikunud
lähedal ühtegi hingelist. Shelby hakkas vaikselt juba paanikasse sattuma, tal polnud kaasas ka
mobiiltelefoni ega rahakotti. Äkitselt, oh üllatus, nägi ta nurga tagant tulemas Alexat oma väikese
koeraga. Hüsteeriliselt jooksis piiga Alexa poole. Alexa tegi suured silmad ette ning ei saanud aru,
mis toimub: miks tema vihatu nii imelikult käitub. Shelby seletas temale kogu loo ära, Alexal
hakkas temast kahju ning viis eksinu enda poole. Sealt helistas Shelby vanematele, kes tulid talle
järele. Tüdruk unustas nimelt vanematele öelda, kuhu minek ja kui kauaks. Murest murtud ema ning
isa olid õnnelikud nähes tütart.
Edaspidi sai Shelby emalt-isalt pika loengu väljaskäimisest ja usaldusest, kuid samas
paranesid suhted vihavaenlasega, kes osutus imelisel kombel heasüdamlikuks ja sõbralikuks.