Elva alevist linnani
Leesik. See alevivalitsus sai enda kätte
endise Uderna postijaama maad, mis otsustati elanikele välja jagada. Kuna eelmisel aastal
ehitatud ujula oli väikeseks jäänud, siis tehti juurdeehitisi, ning suurendati kabiinide arvu.
Läbi viidi staadioni ehitamine, laiendati Kesk tänavat, tänavavalgustite arvu suurendati 30-ni.
Lõpuks saadi kokkuleppele ka alevi piirides olevate maanteede parandamise asjus. („Elva
minevikus ja olevikus“, J. Kärner 1931).
Aastal 1932 tekkis Elva alevivalitsuses kriis ja linnapea Lell astus tagasi. Tema asemele sai
alevivanemaks Juhan Sepp. Selle linnapea ajal sai alev 10-ne aastaseks. Pidustused toimusid
korraldatuna alevivalitsuse poolt. Istutati juubelitamm ja kutsuti ~ 70 külalist.
Volikogu tegeles enamasti ikka suvitajate ligimeelitamisega, aga ka alaliste elanike heaolu
tagamisega. Koostati hoonestuse- ja tänavate-, kui ka linna üldplaneering. Aastal 1934
kinnitati Elvale ja Nuti(Peedu) asundusele suvituskoha õigused. 1936
annaabi.ee 
