Elva alevist linnani
peagi kujunes kohaliku ümbruskonna vaimse elu keskuseks. Maja oli ilusa väljenägemisega ja
mahutas 500 inimest. Tuletõrjeseltsi juures tegutsesid näiteseltskond, puhkpilliorkester ja ka
laulukoor. Tuletõrjeseltsi majas toimusid tähtsamad esinemised, sõnavõtud ja koosolekud.
Selles majas asus linna kõige suurem saal. Palju toimus majas ka külalisetendusi Eesti
suurematest teatritest.
Pikemat aega oli siin seltsimajas koorijuhiks Juhan Simm. Aleviperioodil ei olnud seltsi ja –
maja roll küll nii energiline kultuurielus, kuid kahtlemata etendas see keskset rolli kohaliku
kultuurikeskusena. Tuletõrjeseltsil oli liikmeid ligi kakssada ja seltsile kuulus: maja, 3 pritsi, 1
mootorprits, tuletõrjeauto ja puhkpillikogu. Seltsi vara hinnati üle 3 miljoni sendi. Elva
tuletõrjujate piirkonnas asusid Elva, Uderna vald ja Kirepi vald. Agarasti korraldati
mitmesuguseid üritusi ning loteriisid, mille tulu läks varustuse ostmiseks. („Elva Elu“)