Elva alevist linnani
Haridusselts oli pakkunud alevi algupäevil isegi välja Elva Kutsekooli mõtte. Ka Haridusselts
omas vahel näitetruppi ja laulukoori, kuid nood jäid ajutiseks. Hiljem tegeles Haridusselts
peamiselt suvise lasteaia ja avaliku raamatukogu ülalpidamisega.
Elvas hakkas tegelema raamatukogu aastal 1923. Raamatukogu algusaastatel oli fondi
suuruseks 327 raamatut, alevi lõpuperioodil üle 1000 köite ja ei puudunud ka uuem kirjandus.
Raamatukogu toetati 40% ulatuses alevilt ja 60% Haridusministeeriumilt.
Elvas tegutses Elva Tööliste Vastastikune Abiandmisselts. Oma tegevust alustas see 1920.
aastal kaupluse avamisega. Hiljem loobus poepidamisest ja hakkas tegelema peamiselt
restorani „Tsentraal“ ülalpidamisega. („Elva minevikus ja olevikus“, J. Kärner 1931)
Energiliselt hakkas iseseisvusperioodil tegutsema Kaitseliidu Elva osakond. Paljudel
võistlustel kuulusid esikohad just Elva kaitseliitlastele. Korraldati ka ise mitmeid koduseid