Geoloogia !
murdlainetuse tegevuse tulemusel rannikul.
Liivadena klassifitseeritakse pinnast terasuurusega 0,1-1 mm.
Tsementeerunud liivad on tuntud liivakividena. Tsementeerivaks aineks
liivakivides on räni, savi, karbonaadid (kaltsiit. dolomiit) või raua ühendid.
Aleuriidid on liivadest peenema koostisega, 0,01-0,1 mm
terasuurusega. Eesti keeles kutsutakse neid ka mölliks (liivsavid-
saviliivad).
Nad on tavaliselt settinud rahulikus veelises keskkonnas.
Aja jooksul tsementeerunud aleuriite nim. aleuroliitideks.
Savid sisaldavad pinnaseosi, mis on väiksemad kui 0,01 mm.
Keemilised setted
Soolad. Peamiseks allikaks on merevesi, tekivad laguunsetes
madalaveelistes tingimustes (kips, haliit, sulfaadid jne.)
Lubi. Nende teke on seotud kaltsiumbikarbonaadi väljasadestumisega
allikates.
Dolomiitidest loetakse keemiliste setete hulka primaarsed settelised
dolomiidid.
Orgaanilised settekivimid.
Turvas, pruunsüsi, kivisüsi ja põlevkivi, mis on tekkinud orgaanilise
annaabi.ee 
