Fosforiit - selle levik-kasutamine ja perpektiivid
2. hüdroloogilised muutused kaevanduste (karjääride) piirkonnas, mis võivad viia mitme
põhjaveelademe märgatava kuivenemiseni, seega paljude kaevude kõlbmatuks muutumiseni.
(Raudsep jt, 1993)
Kui Eestis peaks siiski tekkima vajadus fosforiidi kasutamiseks, siis tundub kõige reaalsem olevat
Toolse maardla evitamine, kusjuures tuleks ära kasutada ka katendis olevad maarded (diktüoneemakilt,
aleuriitne kivi, glaukoniitliivakivi ja lubjakivi). Rakvere maardlaga seonduvad keskkonna- ja
mäenduslikud probleemid on tunduvalt keerulisemad, pealegi asub see täielikult Pandivere
veekaitsealal. Aseri fosforiit on suhtelislt rauarikas ja halvasti rikastatav, Tsitre maardla asub Lahemaa
Rahvuspargi piires. (Raudsep jt, 1993)
Arvatavasti pole sellist Eesti firmat, kes lähitulevikus suudaks fosforiiti kaevandada. Lääne-Euroopa ja
annaabi.ee 
