Võru-Hargla nõgu
kõrgustikust lääne pool, mis ulatus Sakala kõrgustikuni. Karula kõrgustiku teke jagas
lavamaa kaheks, jättes selle lääneosa kohale Valga nõo. Hargla nõol on suures osas
lavamaa iseloom säilinud.
Võru orund on kohati madalkühmuline savitasandik, mis märgib kunagise sügava
jääpaisjärve aset ja selle piiril kauem püsinud liustiku serva.
Aluspõhja pealmise osa moodustavad valkjaskollased päevakivi-kvartsliivakivid, mis
vahelduvad õhukeste heledate aleuriidikihtidega. Lademe paljastumist võib näha Nõnova
karjääris ja Noodasjärve kaldal. Peerti jõe vasakkaldal on paljandeid (kõrgus kuni 8 m),
mis kuuluvad Peetri jõe liivakivikalda kaitsealasse. Sellest kuni 4 km ülesvoolu
paljanduvad dolokivid ja mergeldolokivid.
Hargla nõgu on õhukese pinnakatte ja liustike poolt kulutatud aluspõhjaga. Võru orundi
nõguvorm on kujunenud vana reljeefi üle 120 m sügavuse oru kohale. Nüüdispinnamoe
annaabi.ee 
