Alen Veziko Sumedal juulikuu õhtul käisin oma emaga Väike-Maarja kirikus Alen Veziko kontserdil "Ei ole öeldud lihtsalt tuulde". Kontsert kestis umbes poolteist tundi ning sellest jäi südamesse väga helge mälestus. Alen Veziko laulis üksinda, aga temaga oli veel kaasas kaks inimest, kes mängisid instrumente. Eduards Glotovs, kes on rahvuselt lätlane, mängis kontrabassi, Priit Sootla oli süntesaatori taga ning Veziko ise mängis kitarri ning oma ema vana akordionit. Esitusele tuli nii vanu kui ka uusi lugusid, osa neist olid tema enda kirjutatud. Kõik kolm meest olid üleni valgesse riietatud, mis oli väga efektne. Kontserdi atmosfäär oli meeldiv ning hubane. Külastajad olid valdavalt vanemad inimesed, kuid oli ka nooremaid. Alen rääkis iga loo alguses mõne huvitava loo neil ette tulnud apsakatest, aastatega saadud mälestustest ning lugude salvestamisest. Üks lugu oli veel eriti meeldejääv, kuidas ...
Retsensioon Kontserdi pealkiri oli „Sinu poole teel“. Külastasin kontserti Võru Kandles ja see toimus novembris. Kontserdi teema oli soolokontsert ja eesmärgiks oli Alen Vezikol esitada varem tuntud laule, kuid tutvustada ka oma uusi laule. „Sinu poole teel“ sobib kontserdile pealkirjaks, sest soolokontsertiga ning uute ja vanade lauludega astus Veziko piltlikult öeldes sammu lähemale publikule.Kontserdil oli kuulda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikat. Esitati ainult Alen Veziko laule ning esitajaks oli tema ise. Kontserdi tegi eriliseks see, et Veziko mängis ise klaverit ja kitarri ning ka see, et ta rääkis lugude vahele juhtumeid oma minevikust ning teisi huvitavaid jutte. Lugu, mis kontserdil mulle kõige rohkem meeldis, oli „Ei ole öeldud lihtsalt tuulde“. See lugu on kirjutatud pop stiilis. Esituse tase oli kaasahaavar ja puhas. Loo kuulamine tekitas minus positiivseid emotsioone, kuid...
annaabi.ee 
