Karbonüülühendid ja karboksüülhapped Selgita moisteid: karbonuuluhend, aldehuud, ketoon, karboksuulhape, formaliin, rasvhape, aminohape. 1. Karbonuuluhend: orgaanilised uhendid, mis sisaldavad karbonuulruhma. Karbonuuluhendite struktuuris esineb kaksikside susiniku ja hapniku vahel. 2. Aldehyyd: orgaanilised uhendid, mis sisaldavad aldehuudruhma. Aldehuudruhmas on karbonuulruhm seotud uhe vesiniku ja uhe susiniku aatomiga. 3. Ketoon: orgaanilised ained, mis sisaldavad ketoruhma. Ketoruhmas on karbonuulruhm seotud kahe susiniku aatomiga. 4
Töö tulemus Esimeses kasteklaasis, kus oli fruktoosi lahus, pärast kuumutamist värvus muutus punaseks, mis tähendab, et sadestus vask(I)oskiid. Teises katseklaasis, kus oli lisatus laktoosi lahus, ei toimunud midagi. Saame järjeldada, et ainult monosahhariidid(aldehüüdrühmasisaldavad) taandavad vaske, mitte oligosahhariid. 1.2.6 Selivanoffi reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsukliline aldehuud furfuraal, heksoosidest 5-hudroksumetuulfurfuraal. Tekkivad uhendid reageerivad (polukondenseeruvad) mitmealuseliste fenoolidega, andes varvilisi produkte, mida sageli kasutatakse ka suhkrute kvantitatiivseks maaramiseks. Uks selleks otstarbeks kasutatavaid reaktiive on tuntud Selivanoff'i reaktiivina. See sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli e benseen-1,3-diooli ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekkiva uhendi varvus varieerub punakaspruunist tumepruunini