Alber Camus "Katk" Alber Camus Sündis 7. novembril 1913 Prantsuse kirjanik ja filosoof 1940 kolis Pariisi Saanud Nobeli kirjandusauhinna Hukkus 4. jaanuaril 1960 Aeg ja koht Tegevus toimub PõhjaAafrika rannikul asuvas Orani linnas 1940. aastatel. Põhiprobleem Katk, mis rahvast hävitab Elu ja surm Olulisemad tegelased Bernard Rieux (peategelane) Joseph Grand Jean Tarrou Castel Rambert Põhisündmused Linnas hakkab massiliselt rotte surema Pärast rottide surma haigestuvad inimesed rängalt Öeldakse see sõna välja, mida kõige enam kardeti, "katk" Surmajuhtumeid tuleb aina juurde ja linn suletakse Ramberti põenemisplaan Katk hakkas taanduma Hinnang Katk ja sõda hävitavad inimesi Hirm ja lähedaste surm Hinnatakse väärtusi, mis enne ei olnud olulised Katkupisik ei kao iialgi Tsitaadid "Ikka ja jälle tuleb ajaloos hetk, kus neid, kes julgevad ütelda, et kaks korda kaks on neli, karistatakse surmaga" "I...
Albert Camus „Katk“ Mina lugesin teost „Katk“, mille autoriks on Alber Camus. Raamatu tegevus on antud edasi kroonika laadis, mis jutustab Oran linna traagilist sündmust. Jutu peategelaseks on doktor Bernard Rieux, kes on selle linna tuntud arst. Peale tema on veel: Cottard, Tarrou, Rambert, Paneloux. Jutu alguses esitab jutustaja küsimuse, et kuidas võtta ajast kõike? Vastuseks leiab ta, et tuleb veeta terve päev hambaarsti ooteruumis ebamugavas toolis, istuda pühapäeva pärastlõunal kodus rõdul, kuulata ettekandeid tundmatus keeles, otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need püsti seistes läbi sõita jne. Kogu lugu saab alguse sellest, et linnas hakkavad rotid surema. Kõigepealt üksikud, kuid mida päev edasi, seda rohkem, lõpuks vedelevad surnud rotid hunnikus tänavate rentslites. Millegipärast ei teinud linnavalitsus aga sellest välja, m...
,,Võõras" Alber Camus 1. Meursault' suhe maailma ja inimestega 2. Tema süü ja süüdimatus, ka Camus´ versioonis 1. Meursault oli suhteliselt tagasihoidlik inimene, kellele ei meeldinud olla tähelepanu keskpunktis. Ta ei hoolinud eriti teiste inimeste arvamusest ning käitus ja ütles, nagu heaks arvas. Sõpru ei olnud tal kuigi palju, perekonda polnud loonud ning ka emaga, kes oli hooldekodus, suhtles harva. Ema matustel ei olnud Meursault kurb ega rõõmus ning jäi mulje, nagu poleks ta oma emast hoolinudki. Inimestega polnud ta kunagi ise aldis rääkima, eelistas pigem rahulikku keskkonda. Ta arvas, et kõik on mööduv ning igaüks sureb nagunii kunagi, vükskõik millal. Alles vangis istudes taipas ta, kui väärtuslik on tegelikult elu, iga hetk ja mälestus. Vangikongis olles veetis ta päevad läbi just oma mälestuste seltsis, tuletades järjest meeld...
annaabi.ee 
