Vana-Kreeka mõju tänapäeva euroopale
Vana-Kreekast. Esimesed olümpiamängud peeti aastal 776 eKr peajumal Zeusi auks. Võisteldi
hoota kaugushüppes, joosti, heideti ketast, visati oda ning maadeldi. Kreeklase hindasid väga
füüsilist võimekust ning suutlikkust. Seetõttu pandi poisid juba noorest east kooli, kus tegeleti
kehaliste harjutuste ehk gümnastikaga ning hooletuse ei jäetud ka vaimset haridust. Tänapäeva
mõiste keskkooli kohta ,,gümnaasium" pärineb Vana-Kreekast, kus seal tähendas see
alastiolekukohta (kus noormehed tegid oma harjutusi). Vana-Kreekast pärineb ka mõiste
,,pedagoog", kes rikkamates peredes õpetas lapsi kodus. Nüüdisajal on pedagoog kas õpetaja või
kasvataja ning seda just lastega tegeledes.
Kreeka teadus sai alguse arutlusest maailma tekkimise kohta. Esimesed loodusfilosoofid
soovisid tõlgendada maailma just tema enda muutuste kaudu. Ei soovitud enam jääda ustavaks
tõlgendustele, mis toetusid müütidele. Kuulus teadlane Demokritos oli atomistide koolkonna
annaabi.ee 
