Kordamisküsimused (vastused)
Ainete juurde- ja ärakandmine ringleva vere abil ei toimu seejuures mitte
otseses kontaktis rakkudega, vaid kaudselt, interstitsiaalse vedeliku vahendusel. Veri ringleb
kinnises veresoonsüsteemis, mille osadena eristatakse kopsu- ja keharinget. Kehavereringes
surutakse veri vasaku vatsakese poolt süstoli ajal aorti, kust väljub suur hulk artereid. Sel teel
kujunevad veresoonestikus paljud omavahel parallelselt lülitatud regionaalsed piirkonnad, mis
moodustavad organismis jaotudes alaringeid ehk elundivereringeid (südames, ajus, maksas,
neerudes, lihastes, nahas). Kopsuvereringes jõuab veri paremast vatsakesest kopsuveresoonte
süsteemi, mis on printsipiaalselt samasuguse ehitusega nagu kehavereringesüsteem. Oluline
funktsionaalne erinevus keha- ja kopsuvereringe vahel seisneb selles, et südame väljutusmaht
kehavereringes tuleb jaotada kõigi elundsüsteemide vahel, mis on erinevate vajadustega ning mis
annaabi.ee 
