Maateadus alused
Maateaduste alused I (13.okt)
Järved.
Mittesoolasus pole niivõrd oluline, esineb ariidses kliimas ka soolajärvi (või riimveelisi).
Järved on mageda, riimi või soolaseveelised siseveekogud, milledel puudub väinaline ühendus maailmamerega.
Üldiselt suhteliselt madalad, väikese pindalaga, valdav terrigeenne sedimentatsioon, eutrofeerumine (soostumine), väga erinev teke ja
arengulugu.
Järvenõgude teke.
Tektoonilised nt alangulised struktuurid. Surnumeri ~300m a.m.p
Kontinentaalsed riftid Baikal, Ida-Aafrika järved. Väga vanad ja sügavad.
Ookeanilised reliktid Kaspia meri
Erosioonilised mandriliustike või vooluvete nõod. Peipsi, Võrtsjärv.
Akumulatiivsed paisjärved, sulglohud. Tihti ajutised.
Karstijärved karstinõod, langatuslehtrid
Teised meteoriidikraatrid, tehisjärved, vulkaanide kraatrid jne..
Inimtekkelised paisjärved tavaliselt pikliku väljavenitatud kujuga ja suhteliselt madalad
annaabi.ee 
