Haavapuidu omadused
Paplid kuuluvad iidsete katteseemnetaimede hulka. Vanimad fossiilsed leiud Gröönimaalt
pärinevad Alam-Kriidi ajastust, mis lubab väita, et paplite iga maakeral küünib vähemalt saja
miljoni aastani.
Eri maade süstemaatikud on jaotanud papli perekonna mitmesugusteks alaühikuteks:
alamperekondadeks, rühmadeks, sektsioonideks jm. Enamik paplite süstemaatika uurijaist
pooldab perekonna jaotust viieks sektsiooniks, kusjuures üks neist jaguneb veel kaheks
alamsektsiooniks: hõbepaplid (alamsektsioon Populus) ja haavad (alamsektsioon Trepidae).
Sektsioonideks jaotamine toob paremini esile perekonda kuuluvate liikide morfoloogilised ja
bioloogilised iseärasused, mistõttu seda on tunnustanud ja propageerinud ka rahvusvaheline
paplikomisjon (International Poplar Commission) [10].
Tundrast troopikani. Harilik haab (Populus tremula) on väga laia levikuga liik, arvatakse isegi, et
ta on kõige ulatuslikuma areaaliga puu maailmas[2]
annaabi.ee 
