[mM m-1M ( m · m-1 = m-1 · m = e ) ]. 7 · Algebralise süsteemi moodustab algebra koos suhete hulgaga. Olgu antud järjestussuhe . · Elementide m1 ja m2 ülemrajaks on element m3 , kui m1 m3 ja m2 m3 . · Elementide m1 ja m2 alamrajaks on element m4 , kui m4 m1 ja m4 m2 . Ülemraja on vähim, kui ta on väiksem suvalisest teisest ülemrajast. Alamraja on suurim, kui ta on suurem suvalisest teisest alamrajast. · Võreks nimetatakse algebralist süsteemi < M, , , >, kus on osalise järjestuse suhe hulgal M ning 2 suvalist elementi hulgast M omavad vähimat ülemraja ja suurimat alamraja. Seejuures ja on üldistatud operatsioonid rajade leidmiseks, milliste lahtimõtestus on tunduvalt laiem kui lihtsalt hulgateoreetilised operatsioonid. Näited. 1. Naturaalarvude hulk N; a b = min (a,b); a b = max (a,b), a b. 2. Hulk N; a b - SÜT; a b - VÜK; a b - b jagub a-ga. 3
[mM m-1M ( m m-1 = m-1 m = e ) ]. Algebralise süsteemi moodustab algebra koos suhete hulgaga. Olgu antud järjestussuhe . Elementide m1 ja m2 ülemrajaks on element m3 , kui m1 m3 ja m2 m3 . Elementide m1 ja m2 alamrajaks on element m4 , kui m4 m1 ja m4 m2 . Ülemraja on vähim, kui ta on väiksem suvalisest teisest ülemrajast. Alamraja on suurim, kui ta on suurem suvalisest teisest alamrajast. Võreks nimetatakse algebralist süsteemi < M, , , >, kus on osalise järjestuse suhe hulgal M ning 2 suvalist elementi hulgast M omavad vähimat ülemraja ja suurimat alamraja. Seejuures ja on üldistatud operatsioonid rajade leidmiseks, milliste lahtimõtestus on tunduvalt laiem kui lihtsalt hulgateoreetilised operatsioonid. Näited. 1. Naturaalarvude hulk N; a b = min (a,b); a b = max (a,b), a b. 2