KÄÄNAMINE ainsus mitmus nimetav maastik maastikud omastav maastiku maastike e maastikkude osastav maastikku maastikke e maastikkusid sisseütlev maastikusse maastikesse e maastikku e maastikkudesse seesütlev maastikus maastikes e maastikkudes seestütlev maastikust maastikest e maastikkudest alaleütlev maastikule maastikele e maastikkudele alalütlev maastikul maastikel e maastikkudel alaltütlev maastikult maastikelt e maastikkudelt saav maastikuks maastikeks e maastikkudeks rajav maastikuni maastikeni e maastikkudeni olev ...
? . omastav. o . 2. Piiratud koguse,mõõdu,esemete hulga Limonaadi jooma. väljendamine. Piima ostma. , - kilogramm suhkrut osastav. ! Too vett. 3 .Aja väljendamine. 5 1995- . ,(, ) - ? ? 12- 1961 . - alalütlev. 4. 2 . ? 2,3,4,(. ); 5 . 5,6,10..........1000 : , , . , (. ). ? omastav. , 2 5. Eitav kõneviis. . . osastav. . 6. madussõna keskvõrre. . . .
+ n 5. illatiiv suu/hun 2) h-n, 3) -seen seesütlev 6. lahjakkaa/ssa tytö/ssä -ssa, -ssä inessiiv seestütlev 7. lahjakkaa/sta tytö/stä -sta, -stä elatiiv alaleütlev 8. lahjakkaa/lle tytö/lle -lle allatiiv alalütlev 9. lahjakkaa/lla tytö/llä -lla, -llä adessiiv alaltütlev 10. lahjakkaa/lta tytö/ltä -lta, -ltä ablatiiv saav 11. lahjakkaa/ksi tytö/ksi -ksi translatiiv 7 P. Alvre, Käänamine. Soome keele õpik isehakkajaile, Tallinn, 1971, lk 44-45. 8 T. Roos, I.Tamm, Käändsõna. Puhutteko Suomea, Tallinn, 1981, lk 213-214. olev 12
bezüglich, dank, durch, für, gemäß, infolge [in Folge], kraft, laut, mangels, mit, mittels, nach, seitens, trotz, über, um, um - willen, unbeschadet, ungeachtet, unter, von, vor, wegen, zu, zufolge PRÄPOSITIONEN MIT AKK. ODER DAT. WO? Kus? ( paigalolek) + Dat. WOHIN? Kuhu? (liikumine, suund) + Akk. an juures,ääres,alalütlev (am Meer) an juurde, äärde, alaleütlev ( an den Fluss) auf peal, alalütlev (auf dem Stuhl) auf peale, alaleütlev ( auf den Mond) hinter taga ( hinter dem Schrank) hinter taha (hinter den Vorhang kardina taha) in seesütlev ( In dem Wald) über kohale (über die Wolke) neben kõrval (neben dem Baum ) unter alla ( unter das Buch) über kohal (über dem Tisch) vor ette ( vor das Bild
Nimetav-kes?mis Omastav-kelle?mille Osastav-keda?mida Sisseütlev-kellesse?millesse? Seesütlev- kelles?milles? Seestütlev-kelleks?milleks? Alaleütlev-kellele?millele? Alalütlev-kellel?millel? Alaltütlev-kellelt?millelt? Saav-kelleks?milleks? Rajav-kelleni?milleni? Olev-kellena?millena? Ilmaütlev-kelleta?milleta? Kaasaütlev-kallega?millega?
Eesti keele käänded 1. nimetav 2. omastav 3. osastav 4. sisseütlev 5. seesütlev 6. seestütlev 7. alaleütlev 8. alalütlev 9. alaltütlev 10. saav 11. rajav 12. olev 13. ilmaütlev 14. kaasaütlev Ni-na-ta-ga käänded rajav-kelleNI olev-kelleNA ilmaütlev- kelleTA kaasaütlev- kelleGA
Nimetav kes?mis? pähkel pähklid Omastav kelle?mille? pähkli pähklite Osastav keda?mida? pähklit pähkleid kellesse?millesse? Sisseütlev kuhu? pähklisse pähklitesse Seesütlev kelles?milles?kus? pähklisse pähklites Seestütlev kellest?millest?kuhu? pähklist pähklitest Alaleütlev kellele?millele?kuhu? pähklile pähklitele Alalütlev kellel?millel?kus? pähklil pähklitel Alaltütlev kellelt?millelt?kust? pähklilt pähklitelt Saav kelleks?milleks? pähkliks pähkliteks Rajav kelleni?milleni? pähklini pähkliteni Olev kellena?millena? pähklina pähklitena Ilmaütlev kelleta?milleta? pähklita pähkliteta Kaasaütlev kellega?millega? pähkliga pähklitega
6 « : !» KOHAKÄÄNE NÄITAB, KUS MISKI VÕI KEEGI ASUB VASTAB KÜSIMUSELE ? KUS? KASUTATAKSE KOOS EESSÕNADEGA SEES JA PEAL (SEESÜTLEV) (ALALÜTLEV) KÄÄNDELÕPUD ON VÕI KAASHÄÄLIKUGA JA -ga LÕPPEVATE MEESSOOST SÕNADE, A VÕI -lõpuga NAISSOOST SÕNADE NING VÕI E-lõpuga KESKSOOST SÕNADE KOHAKÄÄNDE LÕPP ON E meessugu laud laual jaanuar jaanuaris muuseum muuseumis naissugu kool koolis saun saunas kesksugu taevas taevas meri meres VÕI -lõpuga NAISSOOST SÕNADE NING -lõpuga KESKSOOST SÕNADE KOHAKÄÄNDE LÕPP ON ...
Sanaluokka Nomini-käändsõna Substantiivi-nimisõna Adjektiivi-omadussõna Partikkeli-muutumatu sõna Verbi-tegusõna Pronomini-asesõna Adverbi-määrsõna Aikamuodot Preesens-olevik Imperfekti-lihtminevik Perfekti-täisminevik Pluskvamperfetki-enneminevik Sijamuodot Nominatiivi - nimetav Genetiivi omastav Akkusatiivi akkusatiiv Partitiivi osastav Essiivi olev (-na) llatiivi sisseütlev Inessiivi seesütlev Elatiivi seestütlev Allatiivi - alaleütlev Adessiivi alalütlev Ablatiivi alaltütlev Komitatiivi kaasaütlev Instruktiivi viisiütlev Abessiivi ilmaütlev Translatiivi Saav Lauseen jäsenet Subjekti alus Predikaatti öeldis Objekti sihitis Predikatiivi öeldistäide Adverbiaali määrus Postpositio tagasõna Prepositio eessõna Partitsiip kesksõna Modukset Indikatiivi-kindel kõneviis Konditionaali-tingiv kõneviis Imperatiivi-käskev kõneviis Potentiaali-potentsiaal Positiivi-algvõrre Komparatiivi-keskvõrre
Erivajadusega laste kõnearendus KÄÄNDE HARJUTAMINE Alalütlev: Kellel? Millel? Kus? Millel istub kaisukaru? Kaisukaru istub kapil. Millel istub siniste pükstega jänku poiss? Jänku poiss istub toolil. Kellel on silmad kinni? Kassil on silmad kinni. Millel istub roosade pükstega jänku tüdruk? Jänku tüdruk istub vaibal. Kus ripuvad pildid? Pildid ripuvad seinal. Osastav: Keda? Mida? Mida vaatab jänku tüdruk (roosade pükstega)? Jänku tüdruk vaatab raamatut. Mida vaatab jänku poiss (siniste pükstega)? Jänku poiss vaatab arvutit/pilti? Keda näeme ülemisel voodil? Ülemisel voodil näeme kassi. Mida joonistas jänku tüdruk oma raamatusse/vihikusse? Jänku tüdruk joonistas sinna lipsu. Mida mängib jänku seinal oleval pildil? Pildil mängib jänku jalgpalli?
3. Osastav partitiiv keda? mida? autot autosid 4. Sisseütlev illatiiv kellesse? millesse? autosse autodesse 5. Seesütlev inessiiv kelles? milles? autos autodes 6. Seestütlev elatiiv kellest? millest? autost autodest 7. Alaleütlev allatiiv kellele? millele? autole autodele 8. Alalütlev adessiiv kellel? millel? autol autodel 9. Alaltütlev ablatiiv kellelt? millelt? autolt autodelt 10. Saav translatiiv kelleks? milleks? autoks autodeks 11. Rajav terminatiiv kelleni? milleni? autoni autodeni 12. Olev essiiv kellena? millena? autona autodena 13
KÄÄNAMINE LIITEGA -GI JA -KI Liide -gi ja -ki lisatakse alati käänatud sõna lõppu. Helilistele häälikutele lisatakse liide -gi (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v). Helitutele häälikutele lisatakse -ki (b, d, g, k, p, t, s, h, f, s, z, z). Nt - koer + gi ,kass + ki, lennuk + ki, puu + gi Kääna sõnu KEEGI ja KUMBKI. Kui käänatud, siis kontrolli siit - NIMETAV KEEGI KUMBKI OMASTAV KELLEGI KUMMAGI OSASTAV KEDAGI KUMBAGI SISSEÜTLEV KELLESSEGI KUMMASSEGI SEESÜTLEV KELLESKI KUMMASKI SEESTÜTLEV KELLESTKI KUMMASTKI ALALEÜTLEV KELLELEGI KUMMALEGI ALALÜTLEV KELLELGI KUMMALGI ALALTÜTLEV KELLELTKI ...
Eesti Keele Käänded Saku Gümnaasium Jan-Mark Sillat 5.C 1 .Nimetav / Kes? Mis? / ratas ( ainsus ) , rattad ( mitmus ) 2.Omastav/ Kelle?Mille? / ratta ( ainsus ) , rataste ( mitmus ) 3.Osastav/ Keda?Mida? / ratast ( ainsus ) , rattaid ( mitmus ) 4.Sisseütlev/ Kellesse?Millesse?Kuhu? / rattasse ( ainsus ) , ratastesse rattaisse ( mitmus ) 5.Seesütlev/ Kelles?Milles?Kus? / rattas ( ainsus ) ratastes rattais ( mitmus ) 6.Seestütlev/ Kellest?Millest? / rattast ( ainsus ) ratastest rattaist ( mitmus ) 7.Alaleütlev/ Kellele?Millele? / rattale ( ainsus ) ratastele rattaile ( mitmus ) 8.Alalütlev/ Kellel?Millel? / rattal ( ainsus ) ratastel rattail ( mitmus ) 9.Alaltütlev/ Kellelt?Millelt? / rattalt ( ainsus ) ratastelt rattailt ( mitmus ) 10.Saav/ Kelleks?Milleks? / rattaks ( ainsus ) ratasteks rattaiks ( mitmus ) ...
1. Nimetav (nominatiiv) küsimused kes? mis? auto; autod 2. Omastav (genitiiv) küsimused kelle? mille? auto; autode 3. Osastav (partitiiv) küsimused keda? mida? autot; autosid 4. Sisseütlev (illatiiv) küsimused kellesse? millesse? autosse; autodesse 5. Seesütlev (inessiiv) küsimused kelles? milles? autos; autodes 6. Seestütlev (elatiiv) küsimused kellest? millest? autost; autodest 7. Alaleütlev (allatiiv) küsimused kellele? millele? autole; autodele 8. Alalütlev (adessiiv) küsimused kellel? millel? autol; autodel 9. Alaltütlev (ablatiiv) küsimused kellelt? millelt? autolt; autodelt 10. Saav (translatiiv) küsimused kelleks? milleks? autoks; autodeks 11. Rajav (terminatiiv) küsimused kelleni? milleni? autoni; autodeni 12. Olev (essiiv) küsimused kellena? millena? autona; autodena 13. Ilmaütlev (abessiiv) küsimused kelleta? milleta? autota; autodeta 14. Kaasaütlev (komitatiiv) küsimused kellega? millega? autoga; autodega
Kuhu? Seesütlev Kelles? Milles? Kus? Kassis, tarretises Kassides, tarretistes Seestütlev Kellest? Millest? Kust? Kassist, tarretisest Kassidest, tarretistest Alaleütlev Kellele? Millele? Kuhu? Kassile, tarretisele Kassidele,tarretistele Alalütlev Kellel? Millel? Kus? Kassil, tarretisel Kassidel, tarretistel Alaltütlev Kellelt? Millelt? Kust? Kassilt,tarretiselt Kassidelt, tarretistelt Saav Kelleks? Milleks? Kassiks,tarretiseks Kassideks, tarretistek Rajav Kelleni? Milleni? Kassini, tarretiseni Kassideni, tarretisten Olev Kellena? Millena
Kuhu? -seen -siin 6. Seesütlev Kelles? -ssa -i -ssa (inessiiv) Milles? -ssä -ssä Kus? 7. Seestütlev Kellest? -sta -i -sta (elatiiv) Millest? -stä -stä Kust? 8. Alaleütlev Kellele? -lle -i -lle (allatiiv) Millele? Kuhu? 9. Alalütlev Kellel? -lla -i -lla (adessiiv) Millel? -llä -llä Kus? 10. Alaltütlev Kellelt? -lta -i -lta (ablatiiv) Millelt? -ltä -ltä Kust? 11. Saav Kelleks? -ksi -i -ksi (translatiiv) Milleks? 12. Olev Kellena? -na -i -na (essiiv) Millena
Glossimine Lühendid: 1 esimene isik 2 teine isik 3 kolmas isik ABE abessiiv e ilmaütlev kääne ABL ablatiiv e alaltütlev kääne ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne FUT futuurum e tulevik GEN genitiiv e omastav kääne ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis KPV komparatiiv e keskvõrre LOC lokatiiv
Eesti keel Rõhk Eesti keelsetel sõnadel on rõhk esimesel silbil, võõrsõnadel ja laensõnadel vastavalt lähtekeelsele sõnale. Veaohtlikud sõnad: "mõte - mõtte - mõttetu." "arutama - mitte harutama" "arukas - mitte harukas" "igihaljas - mitte higihaljas" Komad: Komad käivad sõnade ette: "et, sest, aga, kuid, vaid, siis" Komad käivad nende sõnade ette erandkorras:"ja, ning, ehk, ega, või" ees. Häälikud Kaashäälikud: j, v, l, m, n, r Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikute alaliik sulghäälikud: k, p, t, g, b, d Käänded Nimetav - küsimus: kes? ; mis? Omastav - küsimus: kelle? ; mille? Osastav - küsimus: keda? ; mida? Sisseütlev - küsimus: kellesse? ; millesse? Seesütlev - küsimus: kelles? ; milles? Seestütlev - küsimus: kellest? ; millest? Alaleütlev - küsimus: kellele? ; millele? Alalütlev - küsimus: kellel? ; millel? Alaltütlev - küsimus: kellelt? ; millelt? Saav - küsimus: kelleks? ; milleks? Rajav - küsimus: kelle...
-st pesast, suurest, pesa/dest, suur/test, 6. Seestütlev: kellest? millest? maast maa/dest VÄLISKOHAKÄÄNDED 7. Alaleütlev: kellele? millele? -le pesale, suurele, pesa/dele, suur/tele, maale maa/dele 8. Alalütlev: kellel? millel? -l pesal, suurel, maal pesa/del, suur/tel, maa/del -lt pesalt, suurelt, maalt pesa/delt, suur/telt, 9. Alaltütlev: kellelt? millelt? maa/delt 10. Saav kääne: kelleks? milleks? -ks pesaks, suureks, pesa/deks, suur/teks,
KÄÄNDED KÄÄNE KÜSIMUS AINSUS MITMUS nimetav kes? mis? õnnelik lammas õnneliku/d lamba/d omastav kelle? mille? õnneliku lamba õnnelikku/de lammas/te e õnnelike lammas/te osastav keda? mida? õnnelikku lammas/t õnnelikke lamba/i/d sisseütlev kellesse? õnneliku/sse e õnnelikku/de/sse millesse? õnnelikku lamba/sse lammas/te/sse kuhu? e õnnelike/sse lamba/i/sse seesütlev kelles? milles? õnneliku/s lamba/s õnnelikku/de/s kus? lammas/te/s e õnnelike/s lamb...
Harjutusülesanded KT-ks Käändsõna Ainsus Nimetav (6) Jummal, pea, nahk, lihha, mees, poeg Omastav (6) ramato, laste, palwe, nimme, loo, selle Osastav (6) leiba, maad, ramatut, prilli, sedda, semet, Sisseütlev (1) süddamesse Seestütlev (5) ramatust, süddamest wallatust, suust, perrest Alaleütlev (1) lastele Saav (4) linnaks, ropsumisseks, takkuks, lühhikesseks Kaasaütlev (1) suitsoga, näoga, hinnaga, Mitmus Nimetav (6) linnad, mönnusad, lapsed, nemmad, nemmad, tuddarad Omastav (2) nende, laste Osastav (2) neid, meid. Seestütlev (1) häddalistest Alalütlev (1) teistel Saav (2) lapsiks, Kaasaütlev (1) pattudega Pöördsõna Kindel kõneviis, olevik, ainsuse 1. pööre (1) (loen) Kindel kõneviis, olevik, ainsuse 3. pööre (6) (loeb) käib, saab, aitab, teeb, ligub, peab. Kindel kõneviis, olevik, mitmuse 1. pööre (4) (loeme) anname, wöttame, prugime, moistame. Kindel kõneviis, olevik...
2. Omastav kelle? mille? auto autode 3. Osastav keda? mida? autot autosid 4. Sisseütlev kellesse? millesse? autosse autodesse 5. Seesütlev kelles? milles? autos autodes 6. Seestütlev kellest? millest? autost autodest 7. Alaleütlev kellele? millele? autole autodele 8. Alalütlev kellel? millel? autol autodel 9. Alaltütlev kellelt? millelt? autolt autodelt 10. Saav kelleks? milleks? autoks autodeks 11. Rajav kelleni? milleni? autoni autodeni 12. Olev kellena? millena? autona autodena 13. Ilmaütlev kelleta? milleta? autota autodeta 14. Kaasaütlev kellega? millega
numeraalid ja pronoomenid. sisseütlev -sse o –im on ülivõrde tunnus. seesütlev -s o Tunnuste otsimisel määra mõttes kolm esimest käänet. seestütlev -st o Tüvemitmuse puhul oleks kõige õigem tunnus poolitada, alaleütlev -le nt laps’i alalütlev -l o S-laadivahetusega sõnad on erandlikud. Nt köis-köiˇt, alaltütlev -lt „t“ tuleks seal poolitada. saav -ks o Kui ain os lõppeb sama vokaaliga, mis on tüvevokaal, rajav -ni siis on see lõputa osastav ehk lõppu ei saa eraldada, olev -na metsa- metsa
TÖÖLEHT 5. KLASSILE Nimi.......................... Kohakäänete kordamine Mitu kohakäänet on eesti keeles?.................................................................................................. Kuidas moodustatakse kohakäänete vorme?................................................................................ ............................................................................................................................................................ Kohakäänded jagunevad:............................................................................................................... ........................................................................................................................................................... Neid käändeid nimetatak...
Akusatiiv minut sinut hänet meidät teidät heidät Osastav minua sinua häntä meitä teitä heitä Sisseütlev minuun sinuun häneen meihin teihin heihin Seesütlev minussa sinussa hänessä meissä teissä heissä Seestütlev minusta sinusta hänestä meistä teistä heistä Alaleütlev minulle sinulle hänelle meille teille heille Alalütlev minulla sinulla hänellä meillä teillä heillä Alaltütlev minulta sinulta häneltä meiltä teiltä heiltä Saav minuksi sinuksi häneksi meiksi teiksi heiksi Olev minuna sinuna hänenä meinä teinä heinä Ilmaütlev minutta sinutta hänettä meittä teittä heittä Harjutus 6. Pange asesõnad õigesse vormi. Kysy ……… (hän), mikä …………
1. nimetav kes? mis? sepp sepad 2. omastav kelle? mille? sepa seppade 3. osastav keda? mida? - seppa seppasid 4. sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? sepasse seppadesse 5. seesütlev kelles? milles? kus? sepas seppades 6. seestütlev kellest? millest? kust? sepast seppadest 7. alaleütlev kellele? millele? kuhu? sepale seppadele 8. alalütlev kellel? millel? kus? sepal seppadel 9. alaltütlev kellelt? millelt? kust? sepalt seppadelt 10. saav kelleks? milleks? sepaks seppadeks 11. rajav kelleni? milleni? sepani seppadeni 12. olev kellena? millena? sepana seppadena 13. ilmaütlev kelleta? milleta? sepata seppadeta 14. kaasaütlev kellega? millega? sepaga seppadega Pööramine
- Eravestlus. lõpp lisandub alati viimasena. kellelegi, hobunegi, sinagi Sõnade väärkasutus enne- ajaliselt varem/ ennem- pigem Ennem lähen ma vanaema juurde./ Ema läks vanaema juurde enne mind. vahel- mõnikord/ vahest- ehk Ema käib vahel ka poes, mis asub lähemal./ Vahest läks ema poodi, mis asub kaugemal. küün- heinaküün/ küünid küüs- sõrmeküüs/ küüned Sõnad ja nendega kaasnevad käänded sarnanema- kaasaütlev kääne tuginema- alaleütlev kääne baseeruma- alalütlev kääne Lõpetuseks võin öelda, et proovin inimesi alati parandada ning samas ise ka vigu vältida. Eesti keel on pidevalt muutumas ja lisandub uusi reegleid. Õpilastel on selle kohta käivat informatsiooni palju lihtsam ja kiirem vastu võtta, kui vanematel. Noored on Eesti tulevik ning kui meie neid reegleid ei õpi siis kes õpib ?
В эстонском языке – osastav. принеси воды! – Too vett. 3 .Aja väljendamine. Я родился 5 мая 1995-го года. даты,(числа,месяца и года) на вопро- Первый космический полёт был сы когда? какого числа? 12-го апреля 1961 года. В эстонском языке- alalütlev. 4. После числительных на вопрос В походе мы были 2 дня. сколько? 2,3,4,(ед. число); Они прошли 5 километров. 5,6,10..........1000 и слов: мало, много, Завтра у нас много уроков. сколько,несколько (множеств. число). Сколько девочек в вашем классе?
Keeleteaduse aluste ja üldkeeleteaduse sissejuhatuse kursuste grammatiliste kategooriate osa õppematerjal, pärit F. Karlssoni õpiku Üldkeeleteadus eestikeelsest tõlkest Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saam...
Robot meie koolis Elasid kord robotid, kelle nimed olid Naod. Naod olid musta-valge triibulised ja umbes 1,8m pikkused. Nad elasid hotellis. Ühel päeval läksid Naod koolist mööda ja mõtlesid minna kooli õppima. Kui nad kooli sisse läksid nägid nad palju enda sanaseid olendeid. Kui koolikell helises läksid Naod neljandale korusele ruumi 405. Selles klassis hakkas just eesti keele tund. Naod küsisid õpetajalt:,,Kas me võime tulla ka siia õppima?'' Ja õpetaja vastas:,, Jah, loomulikult.'' Naod olid väga õnnelikud,et nad said selles klassis õppida eesti keelt.Nad istusid viimastesse ridadesse ja hakkasid tundi kuulama. Naod oskasid päris hästi eesti keelt ja said kohe viied. Järgimine tund oli matemaatika ja seal nad said suurepäraselt hakkama. Kui tunnid läbi olid läksid Naod poodi ja peale seda enda hotelli. Järgmisel päeval pidid kõik koolilapsed minema prügilasse ekskursioonile.Kui nad prügilasse jõuds...
Karlsson õpiku lisa 2 Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adposit...
Osastav Keda? Mida?, väljendatakse eessõnadega. Sisseütlev Kellesse? Üldkääne on käändelõputa. Millesse?, Seesütlev Omastav kääne Kelles? Milles?, Seestütlev moodustatakse üldiselt -'s Kellest? Millest?, Alaleütlev (ülakoma + s) abil. Sõnadele, Kellele? Millele?, Alalütlev mille lõpus on juba - Kellel? Millel?, Alaltütlev -s, lisatakse ainult ülakoma. Kellelt? Millelt?, Saav Mitmuse moodustamiseks Kelleks? Milleks?, Rajav lisatakse reeglina nimisõnale Kelleni? Milleni?, Olev lõpp: -s, -es. Ainsusel ei Kellena? Millena?, Ilmaütlev lisata mingit lõppu. - Kelleta
osastav 3. siili partitiiv sisseütlev 4. siilisse illatiiv seesütlev 5. siilis sisekohakäänded inessiiv seestütlev 6. siilist elatiiv kohakäänded alaleütlev 7. siilile allatiiv alalütlev 8. siilil väliskohakäänded adessiiv konkreetsed alaltütlev ehk 9. siililt ablatiiv semantilised käänded saav 10. siiliks
*Võrdekategooria: ülivõrde –im, keskvõrde –ma (nb! Jälgi hoolega kõiki omadussõnu) Lõpud: nimetav - *Käänded: omastav - osastav -t (-sid), -da sisseütlev -sse, -de, -he, -ha, -hu seesütlev -s seestütlev -st alaleütlev -le alalütlev -l alaltütlev -lt saav -ks rajav -ni olev -na ilmaütlev -ta kaasaütlev -ga Pöördsõnad Verbi tüve puhta vormi leiab: oleviku eitus (ei taha), ainsuse käskiva oleviku 2. pööre (sina tee) Tüve leiab ma-tegevusnimest, milles –ma jäetakse eraldmata
Nt: pesa + de+ le +gi pesadelegi 4. Eesti keeles on 14 käänet: 1) Nimetav Kes? Mis? Nt: vihik 2) Omastav Kelle? Mille? Nt: vihiku 3) Osastav Keda? Mida? Nt: vihikut 4) Sisseütlev Kellesse? Millesse? Nt: vihikusse 5) Seesütlev Kelles? Milles? Nt: vihikus 6) Seestütlev Kellest? Millest? Nt: vihikust 7) Alaleütlev Kellele? Millele? Nt: vihikule 8) Alalütlev Kellel? Millel? Nt: vihikul 9) Alaltütlev Kellelt? Millelt? Nt: vihikult 10) Saav Kelleks? Milleks? Nt: vihikuks 11) Rajav Kelleni? Milleni? Nt: vihikuni 12) Olev Kellena? Millena? Nt: vihikuna 13) Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Nt: vihikuta 14) Kaasaütlev Kellega? Millega? Nt: vihikuga Eesti keele jätkusuutlikus: Ma arvan, et eesti keele tähtsus riigis väheneb
tavaliselt märgitud. Oromo grammatiline süsteem on keeruline ja sisaldab palju omadusi, mis on sarnased teistele kuši keeltele (4). Keeles on palju käändeid ning rohkem tagasõnu kui eessõnu. Oromo keelsed nimisõnad jagunevad kahte gruppi: meessoost ja naissoost (1). Omadussõnad muutuvad vastavalt nendele gruppidele. Kõik nimisõnad on jagatud ainsusesse ja mitmusesse ning käändegruppidesse, mida on seitse: nimetav, omastav, osastav, sihitav, instrumentaal, alalütlev ja seesütlev (4). Oromo asesõnade hulka kuuluvad isikule viitavad, umbmäärased, siduvad, vastastikused ja enesekohased asesõnad (5). Verbid koosnevad tüve järelliitest, mis esindavad pöördeid, sugu, arve, ajavormi, kõneviisi ja tegumoodi. Tegusõnad koosnevad põhiliselt ainult kahest ajamäärusest: lõpetatud (perfektiivne/ minevik) ja lõpetamata (olevik/ tulevik). Ajamäärused on välja kujunenud abiverbidest
Tugevas astmes on sulghäälik või s. Vältevahelduslik- muutub ainult välde. Tugevas-sõna hääldatakse pikemalt ja rõhulisemalt. Nõrgas-sõna hääldatakse lühemalt ja vähema intensiivsusega. Astmevahelduseta-sõnade käänamisel või pööramisel ei muutu sõna tüvehäälikud ega välde. Vokaalivaheldusega mitmuse osastav. Leppasid>leppi. MIDA? Semantlised käänded: Sisekohakäänded:sisseütlev,seesütlev,seestütlev. Väliskohakäänded: alaleütlev, alalütlev, alaltütlev. Erikohakäänded: saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Tuumkäänded:nimetav, omastav, osastav, lühike sisseütlev. Lauseliige kellele on tegevus suunatud sihitis. Paradigma-ühe sõna kõik võimalikud muutevormid. (kõik käändevormid) Isikuline tegumood- näitab, et tegevuse sooritaja on lauses väljendatud. Tüvisõna- ühe tähendust kandva elemendiga sõna.Tüvisõna-sõna, millele pole lisatud tuletusliidet, tunnust jne.
LE VOCABULAIRE (lö vokabüleer) SÕNAVARA Bonjour! bozuur - Tere päevast ! Bonsoir! bosuaar Tere õhtust ! Je m'appelle ... - zö mapell ... - Minu nimi on ... Il s'appelle ... - il sapell ... - Tema nimi on ... Je suis ... - zö süi Mina olen ... Je suis estonien. zö süi-z- estoniä Ma olen eestlane. Je suis estonienne. zö süi-z-estonienn Ma olen eestlanna. Moi, c'est ... - mua see ... - MINA olen ... (Comment) ça va ? (Komoo) sa va ? Kuidas läheb ? Comment vas-tu ? Komoo va tü ? Kuidas sul läheb ? Comment allez-vous ? Komoo-t-alle vuu ? Kuidas teil läheb ? Tu vas bien ? Tü va bia ? Läheb sul hästi ? Vous allez bien ? Vu-z alee bia ? Läheb teil hästi ? Oui, merci ! Ui, mersii ! Jah, aitäh ! Ça va, merci! Sa va, mersii ! Läheb (hästi), aitäh! Je vais bien, merci. Zö vee bia, mersii. Mul läheb hästi, aitäh. Et vous / toi ? E vuu / tua ? Ja teil / sul? Je vous présente ... - Zö vu presat ...
Öeldis(lauseliikmed) · näitab tegevust · pöördeline vorm · koosneb 1 v 2 sõnast - õpetan, olen õpetaja · Ei ole öeldised: ma- tegevusnimi: olema, olemast v-kesksõna: tegev,jooksev da-tegevusnimi: lugeda Alus(lauseliikmed) - tegija, olija. Nimetav(kes?mis?) omastav(kelle?mille?) osastav(keda?mida?) Aluse puudumine 1) Umbisikuline tegumood olevik - tehakse ( ei tehta) lihtminevik - tehti täisminevik - on tehtud enneminevik - oli tehtud 2) Pöördelõpp ütleb tegija Oleme koos ( meie ) Saan raha ( mina ) Sihitis - näitab, millele tegevus on sihitud Nõuab sihilist tegusõna. Tegevus: 1) tulemus 2) vaheprodukt Osastavas käänes(keda?mida?) Öeldistäide Kuulub sõna "olema" juurde. Nt: on, oli, oleme, olid jne. ÖT näitab, kes keegi on või missugune ta on. Nt: Getter on õpilane, Stella on unine. Kohamäärus Muutumatud sõnad näitavad t...
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sõnauurimus SÕNA EMA EESTI KEELE AJALOOS Erikursus eesti keele ajaloost MIRELL PÕLMA Tartu 2014 SISUKORD 1.SÕNA EMA TAUST......................................................................................................3 1.1. Sõna ema etümoloogia................................................................................................3 1.2. Sõna ema tähendus.................................................................................................4 1.3. Sõna ema levik Eesti murretes................................................................................5 2.SÕNA EMA LEVIK KORPUSTES...............................................................................6 2.1. Sõna ema vanas kirjakeelekorpuses.......................................................................6 2...
Kõigepealt nõrgalt hääldatud silpides vokaalid lühenevad ja redutseeruvad. Lõpuks võivad aga hoopis kaduda. See viib meid Mulgi häälduse järgmise erijoone juurde. · Mulgi murre on ilmselt kõige kulunum eesti murrete hulgas. Mulgimurrakutes ilmneb eriti palju hilist vokaalide kadu rõhututes silpides, nii on perenaine perenain, parandatakse parants. Vokaalide kadu haarab ka grammatilisi tunnuseid. Nii on lõunamulgis sarnastunud alale- ja alalütlev, küläl tähendab nii "külale" kui "külal", mitmuse 1. pöörde lõpp võib olla m: annam "anname", nud-partitsiibi tunnus n: kazun "kasvanud", hilise kaasaütleva lõpp võib olla k, -g: samleg "samblaga". · Asesõnades ja mõnedes sagedastes verbivormides esineb esisilbi järel vokaalide vahel n-i kadu. Sellepärast on mina mia ~ mea, sina sia ~ sea, pane pa ja mine me. · Sage häälikuline joon, mis eristab Mulgit teistest eesti murretest ja lähendab
osastavas u, i või e (jA UrIsEb): koera koeri · Eesti keeles on 14 käänet: 1. Nimetav Kes? Mis? Nt: laps 2. Omastav Kelle? Mille? Nt: lapse 3. Osastav Keda? Mida? Nt: last 4. Sisseütlev Kellesse? Millesse? Nt: lapsesse 5. Seesütlev Kelles? Milles? Nt: lapses 6. Seestütlev Kellest? Millest? Nt: lapsest 7. Alaleütlev Kellele? Millele? Nt: lapsele 8. Alalütlev Kellel? Millel? Nt: lapsel 9. Alaltütlev Kellelt? Millelt? Nt: lapselt 10. Saav Kelleks? Milleks? Nt: lapseks 11. Rajav Kelleni? Milleni? Nt: lapseni 12. Olev Kellena? Millena? Nt: lapsena 13. Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Nt: lapseta 14. Kaasaütlev Kellega? Millega? Nt: lapsega · Eesti keele morfoloogia (tegusõna ja käändsõna vormid): 1. Arvu katekooria jaguneb ainsuseks ja mitmuseks
Morfoloogia - http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=3 1. Leksikaalne, grammatiline tähendus. Termin leksikaalne tähendus esineb veel teiseski mõistepaaris, ent avaldab ennast veidi teisest küljest: leksikaalne tähendus on sama sõna kõigile muutevormidele ühine tähendus, mida kannab sõnatüvi. Nt vormide kirg, kired, kirgedeta tähendus ‘tugev tunne’. Grammatiline tähendus on ühesugustele muutevormidele ühine tähendus, mida kannavad harilikult tunnused, vahel ka tüveteisendid. Nt kirgedeks, lapseks, kollaseks, sinuks tunnus -ks märgib saavat käänet; külla, jõkke, merre (vrd küla, jõgi, meri) on sisseütleva vormid. 2. Semantika, leksikoloogia, süntaks, morfoloogia, foneetika. Nende omavahelised seosed. Semantika – tähendusõpetus. Keeleteaduse haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ja tähenduste muutusi, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Leksikoloogia – keelete...
• nimi ei riku meest KÄÄNED KÄÄNE KÜSIMUS AINSES. • nimetav kes? mis? õnnelik lammas • omastav kelle? mille? õnneliku lamba • osastav keda? mida? õnnelikku lammas/t • sisseütlev • kellesse? millesse? • kuhu? • õnnelikku lamba/sse • seesutlev kelles? milles? kus? • õnneliku/s lamba/s • seestütlev • kellest? millest? • kust? • õnneliku/st lamba/st • alaleütlev • kellele? millele? • kuhu? • õnneliku/le lamba/le • alalütlev kellel? millel? kus? onneliku/l lamba/l onnelike/l lamba/i/l • alaltütlev kellelt? millelt? kust? õnneliku/lt lamba/lt • saav kelleks? milleks? onneliku/ks lamba/ks • rajav kelleni? milleni? õnneliku/ni lamba/ni • olev kellena? millena? õnnelike/na lammas/na • ilmaütlev kelleta? milleta? õnnelikku/ta lammas/ta • kaasaütlev kellega? millega? õnnelikku/ga lamba/ga 1.Nimisõnad - 2.Omadussõnad - 3.Arvsõnad - 4.Asesõnad - a
1. Nimetav Kes? Mis? Põõsas 2. Omastav Kelle? Mille? Põõsa 3. Osastav Keda? Mida? Põõsast 4. Sisseütlev Kellesse? Millesse? Põõsasse 5. Seesütlev Kelles? Milles? Põõsas 6. Seestütlev Kellest? Millest? Põõsast 7. Alaleütlev Kellele? Millele? Põõsale 8. Alalütlev Kellel? Millel? Põõsal 9. Alaltütlev Kellelt? Millelt? Põõsalt 10. Saav Kelleks? Milleks? Põõsaks 11. Rajav Kelleni? Milleni? Põõsani 12. Olev Kellena? Millena? Põõsana 13. Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Põõsata 14. Kaasaütlev Kellega? Millega? Põõsaga 8) Pöördsõnad Tegusõnad pöörduvad
1. Mõisted Homonüümid-samakirjapildiga aga eri tähendusega sõnad Sünonüümid-samatähenduslikud sõnad Antonüümid-vastandtähenduslikud sõnad 2. Häälikute liigitus. 3. Silbitamise reeglid. 1.üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2.kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3.(üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us -- ava on tüvi, us on tuletusliide; 4.kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii-u, hoi- us-te; 5.liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai-a-laps; 6.võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu: dü-na-mo (1. reegel), bar-...
peenar/t, kät/t); 0 (pesa, sõpra); 4) sisseütlev e illatiiv (kellesse? millesse? kuhu?) -ha (ma/ha), -he (pä/he); -hu (su/hu); -sse (pesa/sse, soolase/sse, hamba/sse); 0 (kätte, jõkke, tulle, metsa); 5) seesütlev e inessiiv (kelles? milles? kus?) -s (metsa/s); 6) seestütlev e elatiiv (kellest? millest? kust?) -st (toa/st); 7) alaleütlev e allatiiv (kellele? millele? kuhu?) -le (ema/le); -lle (su/lle); 8) alalütlev e adessiiv (kellel? millel? kus?) -l (venna/l); 9) alaltütlev e ablatiiv (kellelt? millelt? kust?) -lt (sõbra/lt); 10) saav e translatiiv (kelleks? milleks? -ks (kunstniku/ks); 11) rajav e terminatiiv (kelleni? milleni?) -ni (maja/ni); 12) olev e essiiv (kellena? millena?) -na (õpilase/na); 13) ilmaütlev e abessiiv (kelleta? milleta?) -ta (raha/ta); 14) kaasaütlev e komitatiiv (kellega? millega?) -ga (noa/ga). 3. Võrdluskategooria
4 Eesti keele Grammatika Erinevalt paljudest teistest keeltest puudub eesti keelel grammatiline sugu. Eesti tähestik : Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Ss, Zz, Zz, Tt, Uu, Vv, Ww, Õõ, Ää, Öö, Üü, Xx, Yy Eesti keele käänded : nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, sesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Eesti keeles puudub akusatiiv ehk sihitav kääne, selle asemel kasutatakse nimetavat, omastavat ja osastavat käänet. Mõnedel omasõnadel on võimalik moodustada sisseütleva käände lühivormi Fakte eesti keele grammatika kohta : · Eesti keeles on 14 käänet. · Eesti omasõnadel ja eestipärastel laen- ning võõrsõnadel on põhirõhk esimesel silbil
kolmanda astme vaheldamine. Kui sõna ees on . siis see on kolmanda välte sõna. Käänete kordamine: Käänded: 1. nimetav tark poiss kes? Targad poisid 2. omastav targa poisi, tarkade poiste 3. Osastav tarka poissi, tarku poisse Sisekoha käänded Sisseütlev targas poisis, tarkadesse poistesse Seesütlev targas poisis, tarkades poistes Seestütlev targast poisist, tarkadest poistest Väliskohakäänded Alaleütlev targale poisile, tarkadele poistele Alalütlev targal poisil, tarkadel poistel Alaltütlev targalt poisilt, tarkadelt poistelt Erikäänded Saav targaks poisiks, tarkadeks poisteks Rajav targa poisini, tarkade poisteni Olev targa poisina, tarkade poistena Ilmaütlev targa poisita, tarkade poisteta Kaasaütlev targa poisiga, tarkade poistega Tegusõna Pöördsõna ja verb.
3. partitiiv keda? mida? sisseütlev siili/sse 4. illatiiv kellesse? millesse? seesütlev siili/s 5. sisekohakäänded inessiiv kelles? milles? seestütlev siili/st 6. elatiiv kellest? millest? kohakäänded alaleütlev siili/le 7. allatiiv kellele? millele? alalütlev siili/l 8. väliskohakäänded adessiiv kellel? millel? alaltütlev siili/lt 9. konkreetsed ehk semantilised käänded ablatiiv kellelt? millelt? saav siili/ks 10. translatiiv kelleks? milleks? rajav siili/ni 11. terminatiiv kelleni? milleni? olev siili/na 12.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
