Seega on alalisvoolumasinale iseloomulik pööratavuse omadus. Kui viimane lülitada alalisvooluvõrku, siis ergutus ja ankrumähist läbib vool ning ankur hakkab pöörlema. Ergutus ja ankrumähise poolt moodustatud magnetväljade vastastikuse mõju tulemusena hakkab mootori rootor pöörlema, kuna ankrumähisele mõjub elektromagnetiline moment M. See moment ei ole pidurdav, nagu on alalisvoolugeneraatoris, vaid on pöörav. Alalisvoolumootorile rakendatud klemmipinge tasakaalustatakse ankrumähise pöörlemisel temas indutseeritud vastuelektromotoorjõu ja ankruahela kogutakistusel tekkiva pingelangu poolt. Ankruahelas indutseeritud elektromotoorjõudu nimetatakse vastuelektromotoorjõuks, kuna ta toimib vastassuunaliselt mootorile rakendatud pingele. Oma iseloomult ei erine see elektromotoorjõud elektromotoorjõust, mis indutseeritakse generaatori ankrumähises.
Alalisvoolumasina magnetvoo vektor on orienteeritud pooluste telgede suunas ning vooluvektor on tänu harjade paigutusele sellega risti. Sünkroonmasinates toidetakse rootorit alalisvooluga, kuid staatori magnetvälja tekitab vahelduvvool. Alalismagnetvoo vektor on orienteeritud pooluste telgede suunas. Sünkroonsetes servimootorites mõjutab rootori asendi koodanduri signaal elektroonilise vaheldi juhtimissüsteemi ja vaheldi tagab õige nurga magnetvoo ja vooluvektori vahel sarnaselt alalisvoolumootorile. Kahjuks pole aga lühisrootoriga asünkroonmootoril eraldi kanalit aheldusvoo stabiliseerimiseks ning seetõttu tuleb momendi juhtimiseks kasutada spetsiaalseid juhtimissüsteeme. Mootori momendi, kiiruse ja rootori asendi juhtimiseks kasutatakse elektrilisi muundureid ja mikrokontrollereid, et varustada mootorit toitepingega ja juhtsignaalidaga, tagades samas soovitud staatilised ja dünaamilised omadused mootori võlliga ühendatud erinevates töömasinates. Mootori vektordiagramm
annaabi.ee 
