Laserid
kasutegur ja mõõtmed. Aktiivaine oleku järgi eristatakse gaas-, vedelik- ja
tahkislasereid. Lisaks saab lasereid liigitada genereeritava kiirguse järgi: iraser
(infrapuna-), uvaser (ultraviolett-), raser või xaser (röntgenikiirguse) ja gaser
(gammakiirguse laser). Gaaslaserid on argoon-laser, heelium-neoon laser,
krüptoonlaser. Tahkislaserid on rubiinlaser, kristall-laser ja vedeliklaseriks on
värvlaser. Laseri tüüpideks on veel alalislaser, välklaser ehk impulsslaser
(neodüümlaser), süsinikdioksiidlaser, eksimeerlaser, pooljuhtlaser ehk
dioodlaser, kemolaserid. Laserite kasutamisel saab laserkiirguse rakendused
jagada kahte põhirühma. Esiteks Objektide mõjutamine laserikiirgusega:
intensiivne, koondatud laserikiir võib objekti sulatada, aurustada, pihustada
või plasmastada, orgaanilisi aineid koaguleerida või söestada. Objekte
mõjutatakse näiteks laserkirurgias, lasertöötluses (lõikamisel, mulgustamisel,
annaabi.ee 
