Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal
§21. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal
Halduskorraldus
Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda moodustasid
Eestimaa kubermangu. Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti moodustasid Liivimaa
kubermangu, keskuseks Riia. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu.
Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem.
Kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Nad
kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid
raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka avaliku korra eest.
Rüütelkonnad.
Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna
kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond. Rüütelkonna liikmed käisid koos
maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid
rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamin...
annaabi.ee 
