palakihil o n 3 por bitaali. n e e d or bita ali o n piklikud ja s ar n a n e d e s m õ n e v õrra h a ntlite g a. por bitaalid p aikn ev a d o m a v a h el risti. * dalakiht: tul e b juurd e alat e s kol m a n d a st el e ktronkihi st. S e e o n v e el k õr g e m a e n e r gia g a kui e el mi s e d alakihid. dalakihis a s u b 5 dor bitaali. J a n e e d v e el k e er u ka m a kuju g a kui por bita alid. Elektronvalem kirjeldab elektronide paigutust kihtides ja alakihtides. Elektronkihti märgib number, alakihi tüüpi vastav täht. Elektronide paigutust orbitaalidel väljendatakse ruutskeemidega. 2) Keemilise sideme liigideriti tähtis on polaarne side. Keemilise sideme omadused on määratud selles osalevate tuumade omadustega ja elektronide summaarse laenguga. Sideme polaarsus ei sõltu tuumade ja elektronide kontakteerumise mehhanismist - pole vahet, kas kattuvad kahe aatomi ühe-elektronilised
2. 2s, 2p 1, 3 2,6 8 3. 3s, 3p, 3d 1, 3, 5 2, 6, 10 18 * Alakihid täituvad: 1s, 2s, 2p, 3s, 3p, 4s, 3d, 4p, 5s... * Elektronvalem väljendab elektronide jaotumist alakihtidele. -) 1. Leiame perioodilisussüsteemist elemendi elektronide koguaervu.; 2. Arvestades alakihtide orbitaalide mahtuvust, hakkame kirjutama elektronide arve alakihtide elektronidega täitumise järjekorras alakihtides. Nt: Na11/1s22s22p63s1; Fe26/1s22s22p63s23p64s23d6 * Elektronvalemi järgi saab kindlaks teha: perioodinumbrid (viimane number elektronvalemis), elektronide koguarv (liites astmed kokku), prootonite arv ehk tuumalaeng (p = e), väliskihi elektronide arv = A-rühma number (viimase astme kaudu), metallil on d- orbitaal (siis on B-rühma metall). * Isotoop sama prootonite arvu, kuid erineva neutronite arvuga aatomid kuuluvad samale keemilisele elemendile.
annaabi.ee 
