Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika instituut Tehnomaterjalid KODUNE TÖÖ NR 1 Terased ja malmid Tallinn 2011 1. Fe-Fe3C Faasdiagramm 2. Terase struktuuriskeem p- perliit f- ferriit Struktuuriosad tekivad temperatuuril umbes 800°C. Tegemist on alaeutektoidse terasega, mille struktuur on F+P. Kui lähtuda terase kasutusalast, siis on tegemist konstruktsiooni terasega. 3. Eeltermotöötlusviisid antud terasel - lõõmutamine - normaliseerimine Struktuuriosad jäävad samaks, sest jahtumiskiirus on madal ( ferriit ja perliit). 4. Terase grupp lähtuvalt lõpptermotöötlusest Kuna alates 0,3% süsinikusisaldusega terastest on parandatavad, siis püüeldaksegi konstruktsiooniteraste korral suure sitkuse ja tugevuse poole
20. Terase läbikarastuvus on karastunud kihi paksus , kõvaduse sõltuvus jahutuskiirusest Variant 2 - 41 1. Ferriit on süsiniku tardlahus -rauas 2. Süsiniku sisaldus austeniidis on 2,14% 3. Grafiidiga malm sisaldab kuni 0,5% Mn ja 3,5% Si 4. Süsiniku sisaldus ledeburiidis on 4,3% 5. Rahulikterase tunnuseks on deoküdeerimine ferrosiliitsiumiga 6. Dendriitne likvatsioon terasvalandis on teraselise struktuuri ebaühtlus 7. Alaeutektoidse terase struktuur koosneb perliidist ja ferriidist 8. Üleeutektses malmis süsiniku sisaldus on 4,3% 9. Terase Eurotähistussüsteemi järgi kasutatakse terase margitähist, terase tunnusnumbrit 10. Hallmalmi struktuuri tunnuseks on liblegrafiit 11. Tempermalmi valmistatakse valgemalmi lõõmutamisega 12. Süsiniku grafitiseerimist malmides soodustavad räni, valandi aeglane jahutus 13
33. Millised struktuuriosad on antud mikrostruktuuril? Student Response A. Ferriit B. Perliit C. Tsementiit D. Ledeburiit E. Austeniit Score: 2/2 34. Leidke alaeutektoidse terase süsinikusisaldus mikrolihvi järgi moodustab 38% lihvi pindalast. Student Response Answer: 0.4% Score: 0/2 35. Leidke fotol toodud terase süsinikusisaldus mikrolihvi järgi, k 97% lihvi pindalast. Student
kuni 727 oC, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0,8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit 5. Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 oC, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0,8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit 29 Lihv 2. Tegemist on alaeutektoidse terase mikrostruktuuriga. Teras koosneb perliidi ja ferriidi struktuuriosadest (näidatud fotol). Kuid milline on antud terase faasiline koostis? : 1. austeniit 2. martensiit 3. perliit 4. tsementiit 5. ferriit 30 Millistest jahtumisetappidest tekib Lihv 2 toodud struktuur? : 1. Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks 2. Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks
Score: 1,5/1,5 32. Millistest faasidest koosneb antud mikrostruktuur? Student Response A. Ferriit B. Perliit C. Tsementiit D. Ledeburiit E. Austeniit Score: 1,5/1,5 33. Millised struktuuriosad on antud mikrostruktuuril? Student Response A. Ferriit B. Perliit C. Tsementiit D. Ledeburiit E. Austeniit Score: 2/2 34. Leidke alaeutektoidse terase süsinikusisaldus mikrolihvi järgi, kui perliit moodustab 40% lihvi pindalast. Student Response Answer: 0,4 Score: 0/2 35. Leidke fotol toodud terase süsinikusisaldus mikrolihvi järgi, kui perliit moodustab 96% lihvi pindalast. Student Response Answer: 0,96 Score: 2/2 36. Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud struktuur? Student Response A
A. Ferriit B. Perliit C. Tsementiit D. Ledeburiit E. Austeniit Score: 1,5/1,5 33. Millised struktuuriosad on antud mikrostruktuuril? Student Response A. Ferriit B. Perliit C. Tsementiit D. Ledeburiit E. Austeniit Score: 2/2 34. Leidke alaeutektoidse terase süsinikusisaldus mikrolihvi j moodustab 42% lihvi pindalast. Student Response Value Answer: 0,2 0% 0,34 Score: 0/2 35. Leidke fotol toodud terase süsinikusisaldus mikrolihvi jär moodustab 95% lihvi pindalast. Student Response Value Answer: 0,8 0% 1,09 Score: 0/2 36.
0,8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit 4. Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks 5. Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 oC, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0,8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit Question 29 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Lihv 2. Tegemist on alaeutektoidse terase mikrostruktuuriga. Teras koosneb perliidi ja ferriidi struktuuriosadest (näidatud fotol). Kuid milline on antud terase faasiline koostis? Vali üks või enam: 1. tsementiit 2. austeniit 3. martensiit 4. ferriit 5. perliit Question 30 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Millistest jahtumisetappidest tekib Lihv 2 toodud struktuur? Vali üks: 1. Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks 2
33. Millised struktuuriosad on antud mikrostruktuuril? Student Response Value Correct Answer A. Ferriit B. Perliit 50% C. Tsementiit 50% D. Ledeburiit E. Austeniit Score: 2/2 34. Leidke alaeutektoidse terase süsinikusisaldus mikrolihvi järgi, kui perliit moodustab 42% lihvi pindalast. Student Response Value Correct Answer Answer: 0.30 0% 0,34 Score: 0/2 35. Leidke fotol toodud terase süsinikusisaldus mikrolihvi järgi, kui perliit moodustab 96% lihvi pindalast. Student Response Value Correct Answer Answer: 1
Need malmid on tuntud grafiitmalmidena (tuntumad neist on hallmalmid). Suure süsinikusisalduse tõttu on malmi struktuuris kõva ja habras eutektikum ledeburiit (valgemalmis) või süsinik grafiidina (libleja, keraja või pesajana). Nii ledeburiit kui ka grafiit teevad malmi hapraks, mistõttu ei saa ühtki malmiliiki survetöödelda sepistada, valtsida jne. Seepärast kasutatakse malmi valusulamina. Kõige rohkemkasutatakse selleks otstarbeks alaeutektoidse koostisega hallmalmi. Sellisel malmil on suure süsinikusisalduse tõttu terasega võrreldes madalam sulamistemperatuur ja väiksem kristalliseerumise vahemik (seda väiksem, mida lähem on malmi koostis eutektoid). See soodustab valuomadusi: malmil on hea vedelvoolavus, väike kahanemine, vähene külgepõlemine. Sulamalm võib paljude mõjurite (jahtumiskiirus, keemiline koostis jt.) tõttu kristalliseeruda nii ebastabiilse (Fe-Fe3C) kui ka stabiilse (Fe-C) faasidiagrammi kohaselt
hapraks, mistõttu ei saa ühtki malmiliiki surve- Sele 1.35. Pindkõvendamine nitriitimisega töödelda – sepistada, valtsida jne. Seepärast kasutatakse malmi valusulamina. Kõige rohkem kasutatakse selleks otstarbeks alaeutektoidse koos- tisega hallmalmi. Sellisel malmil on suure süsiniku- sisalduse tõttu terasega võrreldes madalam sulamistemperatuur ja väiksem kristalliseerumise
Nii ledeburiit kui ka grafiit teevad malmi hapraks, mistõttu ei saa ühtki malmiliiki surve- töödelda sepistada, valtsida jne. Seepärast kasutatakse malmi valusulamina. Kõige rohkem Sele 1.35. Pindkõvendamine nitriitimisega kasutatakse selleks otstarbeks alaeutektoidse koos- tisega hallmalmi. Sellisel malmil on suure süsiniku- sisalduse tõttu terasega võrreldes madalam sulamistemperatuur ja väiksem kristalliseerumise vahemik (seda väiksem, mida lähem on malmi
annaabi.ee 
