Eduard Viiralt
Aastal 1945 sattus Viiralt Rootsi, sealt uuesti Pariisi, kus ta suri aastal 154. Seal maeti
ta ainsa eestlasena maetud Pere-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. 2
Lisaks graafikale tegutses Viiralt ka raamatute illustreerimisega. Aastatel 1923-1925
illustreeris Viiralt J.Jaigi ,,Võrumaa jutud", 1925 J.Kõrvi ,,Muinasjutud", 1924-1925
E.Tannmanni usuõpetuse lugemikud ning 1026 aastal koguteose ,,Eesti. Maa. Rahvas.
Kultuur".
Võimeka graafikuna töötas ta ka puulõikes, akvatinas, litos ja monotüüpias.
Aastast 1916 pärinevad Viiralti esimesed puu-ja linoollõiked ning 1917 aastast
esimesed ofordi-ja estambika katsetused. Sellele järgneval perioodil oli ta edukas
raamatute illustreerimisel. 3
Sügisel 1925 aastal sai ta Kultuurikapitali kujutava kunsti sihtkapitali valitsuse
üheaastase stipendiumi ning sõitis enesetäiendamiseks Pariisi. Sealt pärinevad tema
tuntumad tööd ,,Põrgu", ,,Kabaree", ,,Jutlustaja", ,,Neegripead" ja ,,Lamav tiiger". 4
annaabi.ee 
