Maateadus alused
libisedes).
Nõlvadel liikudes esinevad liustikel risti- ja pikilõhed, kuna jää pole lõputult plastne.
Ristilõhed liikumisel üle takistuste, või liikumise kiirenemisel.
Pikilõhed liustikukeele välisserval. Osad tsoonid saavad kiiremini liikuda kui teised, ja liustik lõheneb mitmeteks keelteks. Samuti ka
külgsurvel, mitme liustiku liitumisel.
Liustike kulutuslikud pinnavormid.
Liustiku kulutusvõime sõltub tema massist.
Orvandid/tsirkusorud akumulatsioonialade all, kus liustik on edasi liikudes kulutanud ümara oru. Need võivad suurte liustike puhul ka
liituda ja moodustada suuri süsteeme.
Jäänuahelik Liustik kulutab liikumisel oma orgu U-kujuliseks, ning kahe liustikuoru kõrvutiasetsemisel võib nii moodustada väga
teravatipuline UU ahelik.
Horn, jäänuksammas igalt mäe küljelt on alla voolanud liustikud, mis on kulutanud mäe teravaks ja näivalt tahuliste külgedega.
Troog U-kujuline org, mis on tekkinud liustiku voolamisel