U indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku (Uku Masing). Vrd u mõistet eri keeltes: kr pistis `usaldus, veendumus', ld fides `veendumus'; religio `side; hoolivus'; uurali algkeele sõna usk algul `tugi'. Ilmselt on otstarbekas lähtuda UT-i Hb 11,1 definitsioonist: "Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta." Psühholoogiliselt avaldub u inimese hoiakuna (1) kognitiivselt (teatud teadmiste aktualiseerumisel objekti suhtes), (2) emotsionaalselt (valmidus reageerida objektile tundmuslikult), (3) tahteliselt (valmisolek reageerida objektile käitumuslikult). Vt ka ebausk, religioon, uskumus, usund, üleloomulik. (2) Kõnekeeles religiooni sünonüüm. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? müüt (kr mythos `sõna, jutt') (1) Religioosse pärimuse liik, mis muistse inimese mõtlemise baasil seletab jumalate, maailma ja inimese tekkimist, kulgemist ja saatust. Eristatakse
sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2. Defineerige, mis on usk? (1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist Ilmselt on otstarbekas lähtuda definitsioonist: "Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta." Psühholoogiliselt avaldub u inimese hoiakuna (1) kognitiivselt (teatud teadmiste aktualiseerumisel objekti suhtes), (2) emotsionaalselt (valmidus reageerida objektile tundmuslikult), (3) tahteliselt (valmisolek reageerida objektile käitumuslikult). (2) Kõnekeeles religiooni sünonüüm. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? müüt (kr mythos ‘sõna, jutt’) (1) Religioosse pärimuse liik, mis muistse inimese mõtlemise baasil seletab jumalate, maailma ja inimese tekkimist, kulgemist ja saatust. Eristatakse loomism-e, viljakusm-e, loodusm-e, sotsiaalm-e, suguharum-e,
annaabi.ee 
