Exami küsimused 2005
arvukaid kiudusid mööda üksteisest sõltumatult: iga
närviimpulss jõuab kindlalt ettenähtud adressaadini. Närvi-
või lihaskiu mingis punktis esilekutsutud erutus levib edasi
mõlemas suunas. Seda nähtust nim. erutuse kahepoolse
leviku seaduseks. Alustanud liikumist ühes või teises
suunas, erutus ei pöördu tagasi. Faktiliselt ühesuunaline
erutuse liikumine on tingitud sellest, et erutuse eesserva
taga on kiud alanenud erutuvuse seisundis ja seepärast ei
saa neid osi aktsioonivooludega uuesti erutada. Organismis
liigub erutus närvikiude mööda alati ainult ühes suunas:
aferentseid kiudusid mööda perifeeriast tsentri suunas ja
eferentseid kiudusid mööda tsentrist perifeeria suunas.
Närviimpulsside kindel liikumissuund on tingitud sellest, et
aferentsed ja eferentsed kiud saavad erutuse erinevatelt
struktuuridelt: esimesed retseptoritelt, teised
närvirakkudelt.
Sünapsiks nim. morfoloogilist struktuuri, kus toimub