* Algmõiste Mõiste alguses olev mõiste. * Definitsioon Annab täpse ja lühikese vastuse küsimusele ,,Mida nim?Mis on...? 3. TEOREEM * Kui mingi lause tõesust saab matemaatikas põhjendada varem teada olevate tõdede abil, siis nimetatakse seda teoreemiks. * Teoreemi tõesuse põhjendamist nimetatakse teoreemi tõestamiseks. * Tõestamist mitte vajavaid lauseid nimetatakse aktsioomideks. * Paralleelide aktsioom Väljaspool sirget olevat punkti läbib ainult üks sirge, mis on paralleelne antud sirgega. * Teoreemis saab eristada kaht osa eeldust ja väidet. Teoreemi eeldus ütleb, mis on antud või mis on teada. Väide aga ütleb, mida saab eeldusest järeldada ehk mida on tarvis tõestada. - Üks osalause algab sõnaga kui ja teine algab sõnaga siis . - Märk on järeldusmärk. 3. ÕPIME TÕESTAMA
ning on vastava jõusüsteemi resultant. Resultandiks nim koonduvate jõudude geomeetrilist summat, resultant rakendub nende jõudude lõikepunktis. 4. Koondatud ja jaotatud jõud Koondatud jõud-mõjub kehale ühes punktis. Jaotatud jõud-mõjub mingile pinna või ruumi osale. Absoluutselt jäikade kehade puhul asendatakse jaotatud jõud üksikjõuga. 5. Staatika aksioomid Staatika aktsioomid: a) Tasakaalu aktsioom-kehale,millele mõjuvad kaks jõudu on tasakaalus parajasti siis,kui need jõud mõjuvad ühel sirgel ja on võrdvastupidised. b) Ekvivalentsuse aktsioom-tasakaalus oleva süsteemi lisamine või eemaldamine ei muuda jõusüsteem olekut. c) Jõurööpkülik-Keha seisundit muutmata võib kaks tema mingis punktis rakendatud Jõudu asendada resultandiga, mis võrdub jõudude geomeetrilise summaga. d) Mõju ja vastumõju aksioom ehk Newtoni III seadus-kaks
ulatuma ja kust maalt kehtivad teised sotsiaalsed normid? Üha paisuv normatiivne süsteem paralüseerib ühikonda: - lahendused kujuteldavatele probleemidele, mitte tõelistele - ülereguleerimine lämmatab inimeste kui sotsiaalsete subjektide aktiivsust. - õigus tungib valdkondadesse, kuhu tal asja ei ole (perekond, abikaasade vahetu perekonnaelu). Loomuõiguslaste jaoks on "loomuliku korra" ehk siis objektiivse õiguse totaalsus lausa aktsioom. Nende jaoks on põhiprobleem selles, kuidas tunnetada õigust terviklikus loomulikus korras ja kus on piir õiguse ja loomuliku korra vahel. Õigusloome piirid tunnetatakse õigusloomes tavaliselt institutsioonidega. Seadusandja määrab, millist probleemi lahendatakse õiguslike vahendite ja millist mitte (seega eetiliste normidega ja üldtunnustatu tavadega). Autori arvates suureneb igal aastal isikute hulk, kes käivad kohtus kohtus käimise pärast,
seadus ulatuma ja kust maalt kehtivad teised sotsiaalsed normid? Üha paisuv normatiivne süsteem paralüseerib ühikonda: - lahendused kujuteldavatele probleemidele, mitte tõelistele - ülereguleerimine lämmatab inimeste kui sotsiaalsete subjektide aktiivsust. - õigus tungib valdkondadesse, kuhu tal asja ei ole (perekond, abikaasade vahetu perekonnaelu). Loomuõiguslaste jaoks on "loomuliku korra" ehk siis objektiivse õiguse totaalsus lausa aktsioom. Nende jaoks on põhiprobleem selles, kuidas tunnetada õigust terviklikus loomulikus korras ja kus on piir õiguse ja loomuliku korra vahel. Õigusloome piirid tunnetatakse õigusloomes tavaliselt institutsioonidega. Seadusandja määrab, millist probleemi lahendatakse õiguslike vahendite ja millist mitte (seega eetiliste normidega ja üldtunnustatu tavadega).