ajaloomuuseum.ut.ee/vveraamat/pages/1_20.html 7 Foto 3. Pildil Jaan ja Liia Einasto. Foto J. Einasto isiklikust kogust, koht teadmata, aeg 1953. Allikas http://www.ajaloomuuseum.ut.ee/vveraamat/pages/1_20.html 1.2. Rajamise eesmärk 1951. aastal tuli instituuti noor ja energiline mees Juhan Ross, kes asus geofüüsikaobservatooriumi tööd reformima. Põhiprobleemiks sai aktinomeetria. Et uus arhiiviülem Veisner nõudis ruumide vabastamist, siis viidi aktinomeetriajaam Tartu linna piiridest välja Ränile Ropka valda, kus ,,Kalevi" kolhoosilt saadi 1,2 hektarit maad ja osteti talumaja. Instituudi tegevuse uue suuna lõplik vormistamine toimus üheksandal oktoobril 1952. aastal. Seda nime kanti kuni kolmanda oktoobrini 1973. aastal, mil toimus uus reorganiseerimine ja instituut sai praeguse, seega siis kolmanda nime- Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut
kanseb kiirem jahtumine. Klimaatilised (suvi: ööpäeva keskmine horisondil oranž või punane, keskpäeval Meteoroloogia harud. Kondenseerumisega kaasneb soojenemine. temp suurem kui +13`, kevad/sügis +5-+13 aga valge Füüsikaline meteoroloogia – atmosfääri Sublimatsioon – tahkest otse gaasilisse ja talvel vähem kui +5 optika, aktinomeetria, atmmosfääri keemia, Depositsioon – gaasilisest otse tahkesse Fenoloogilised – seotud taimede ja Kiirguse hajumine (Rayleigh’ ja Mie atmosfääri dünaamika, atmosfääri elekter loomadega (nt: kevad: lehed lehtuvad, hajutamine). piirkihi füüsika Soojuse ülekande viisid. toomingav õitsevad jne)
annaabi.ee 
