Suureneb 21. Millistes reziimides ei tohi transistor töötada? . 22. Millist kahte bipolaartransitori ekstreemset töötingimust esindab koormussirge? Küllastus, läbilöög 23. Kuidas nimetatakse piirkonda, milles transistor töötab siis, kui baasi vool on väge väike? Läbilöög 24. Kuidas nimetatakse piirkonda, milles transistor töötab, kui kollektor ja emitter on lühistatud? Küllastus 25. Kuidas muutub kollektori vool aktiivpiirkonnas? Nõrgeb 26. Milline koormussirge osa on mõeldud normaalseks transistori võimenduseks? Alumina ja keskmine 27. Kui baasi toitepinge suureneb, kuhu liigub siis Q punkt koormussirgel? 28. Millisesse koormussirge otsa liigub punkt Q pärast baasi takisti lahtiühendamist? 29. Milline peaks olema baasi takistuse suurus transistori küllastumiseks? 0 30. Millises koormussirge otsas jõuab Q lõikepunkti? 31. Milline on väljundpinge siis, kui transistorlülitis puudub baasi vool?
Lülititalitluse korral töötab transistor vaheldumisi kõigis kolmes piirkonnas (sulge-, aktiiv- ja küllastuspiirkonnas), kusjuures tööpunkt püsib kestvamalt sulge- või küllastuspiirkonnas ja ainult üleminekul ühest piirkonnast teise läbib aktiivpiirkonna. Sulge- ja küllastusreziimidest vastab esimene avatud lülitile ja teine suletud lülitile. Nõrga signaali võimendamisel asub transistori tööpunkt tunnusjoone lineaarses osas, s.o. võimendus- e. aktiivpiirkonnas. Sellele vastvat lineaar- ehk aktiivreziimi nimetatakse ka võimendusreziimiks ehk täpsemalt A-klassi võimendusreziimiks. Selles reziimis on väljundvool ja -pinge praktiliselt lineaarses sõltuvuses sisendvoolust ja - pingest (tunnusjoone vahemik punktist A punktini B), mis võimaldab seda reziimi kasutada võimendites, kus on nõutav sisend- ja väljundsignaali vaheline lineaarne sõltuvus. Tugeva signaali võimendamisel (võimsusvõimendite tööreziimid AB, B ja C) asub
annaabi.ee 
