Hans
(Veidi hiljem asuvad lapsed teele)
HANS: Oh Jumal, kõik leivaraasukesed on lindude poolt ära röövitud.
GRETE: Mis nüüd küll saab?
HANS: Ära muretse, Grete, küll me kuidagi kodutee üles leiame.
(Lapsed ekslesid mõnda aega metsas. Lõpuks leidsid nad võõra maja)
GRETE: Vaata, mis see sealt paistab, see on ju maja!
HANS: Lähme vaatame lähemalt!
GRETE: See on söödav! Tule, Hans, proovi!
(Lapsed söövad, kuni ilmub kohale Vana Naine)
VANA NAINE: Kes seal puutub minu maja aknaruute?
HANS & GRETE: see on kõigest tuuleiil, mis vilistab siin!
VANA NAINE: lapsukesed, paistab et te olete näljased ja väsinud. Tulge õige issse ja sööge
midagi head. Ma ei tee teile midagi kurja. Mul on pannkooke moosiga ja pehmed sängid, kus
puhata saab.
(Lapsed liiguvad suurest vaimustusest sisse)
VANA NAINE (endamisi): Sellest tuleb üks maiusroog, ma tahan nad ära süüa. Aga enne
tuleb siiski neid veidike nuumata. Ma viin poisi puuri paisuma ning tüdruku kööki talle
kokkama.
~*~
annaabi.ee 
