M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Aknakatuste all seisis igal pool
tühje riidekaste. Hulkurid puhkasid kogu päeva kastidel, lõikudes neid oma taskunugadega,
närides tubakat, haigutades ja ringutades -- see oli kangesti labane rahvas. Neil olid enamasti
kollased õlgkübarad, laiad nagu päevavarjud; kuubi ega veste neil polnud. Nad hüüdsid
üksteist: Bill! ja: Buck! ja: Hank! ja: Jõe! ja: Andy! ja lobisesid laisalt ja sõnu venitades
ning tarvitasid õige palju vandesõnu. Ka iga aknakatuseposti najale toetus üks hulkur,
enamasti käed püksitaskutes, kust nad ainult siis välja võeti, kui tarvis oli kelleltki tubakat
laenata või ennast kratsida. Muud nendelt ei kuulnud kui:
«Anna mulle põsetäis tubakat, Hank.»
«Ei saa, mul endal üksainus põsetäis järel. Küsi Billilt.»
Vahel Bill andis, vahel valetas ja ütles, et tal enam pole. Paljudel sihukestel hulgustel
pole iial tsenti taskus ega ühtki põsetäit oma tubakat. Tubakat nad alati laenavad. Nad