Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis
vappunud Loode-Eestis Haapsalu, Vormsi ja Noarootsi kandis.
Osmaussaare kandis on maavärinaid täheldatud näiteks 1858, 1869,
1877 ja 1904. aastal. Eriti tugevad tõuked olevat olnud aastal 1877.
Eestis ei ole aga maavärinad toimunud mitte ainult loode
rajoonides. 28. Jaanuaril 1881. a. oli tugev maavärin näiteks Narva
ümbruses. Toonaste ajalehtede andmetel langenud mitmete mõisade
seintelt krohvi ja Auvere jaamahoones purunenud isegi mõned
aknaruudud. Kokku on Eestis registreeritud ajvahemikul 1616-1936 30
maavärinat. Viimane tugevam maapinna vappumine leidis aset 8.
aprillil 1987. a. ja see sai tuntuks Võrtsjärve maavärinana, tugevuseks
hinnati 4 palli.
Millised on aga siis Eesti maavärinate põhjused. Pikka aega peeti
Eesti mmavärinaid langatusvärinateks, neid seostati lubjakivises
aluspõhjas olevate suuret karstikoobaste sisselangemisega. Selline
seletus ei ole aga kuigi veenev, kuna meie karstikoopad on nii
annaabi.ee 
