nägemine), Tausta struktuur (paiknemistihedus), Lineaarne perspektiiv (nt peedgel kaugemal asuvad objektid paistavad olevat üksteisele palju ligimal kui lähedal asuv objekt), Kattumine (Lähmal asetsevad objektid katavad osaliselt või täielikult), Liikumistaju (infot objektide liikumise kohta), Näiv (stroboskoopiline liikumine), Esilekutsutud (vaadelda objekti liikuval taustal, siis tundub, et just see objekt liigub), Ajutaju (võime eristada sündmute kestust, kiirust ja järgnevust) 5. Isikutaju mehhanismid Tunnuste ülekandmine e stereotüpseerimine- isik asetatakse mingisse katagooriasse ning seejärel omistatakse talle selle katagooria iseloomulikke jooni (blondid on rumalad, noorukid on mässajad) Samastamine e identifitseerimine- teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada võttes omaks tema seisukohad ja mõtted)
ergutab, julgustab, stimuleerib, aeglane muusika on seevastu rahustav ning lõõgastava toimega. Kiireneva tempoga muusikapala võib aga inimese täiesti tasakaalust välja viia, aeglustuv tempo on eriti rahustav ning lõõgastav. Nii inimese psüühika kui füüsis on lõõgastunumad, kui ruumis mängib rütmikas, neutraalne, mitte pealetükkiv, mitte liialt vali ega liialt vaikne ning soovitatavat instrumentaalne muusika. Ilma kindla tempota (atemporaalne) muusika nõrgendab inimese ajutaju ning aitab seeläbi paremini lõõgastuda. Üle kultuuride ulatuv, universaalne rütm on väidetavasti hällilauludel. Laulude tempo võib kultuuriti muutbda, kuid metronoomiline regulaarsus, monotoonsus on sarnased, nii et iga inimene võib hallilaulu lauldes magama uinutada mistahes lapse, sõltumata tema rahvusest ja kultuurilisest taustast. (A. Pehk 1996: 33-35) Harmoonia muusika elemendina mõjutab peamiselt inimese tundeelu ning emotsioone. Üldised
annaabi.ee 
